Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro eksperiment jõuab teise kümnesse
Nii määratles euro edu kümme aastat tagasi USA majandusguru ja nobelist Milton Friedman, kes ennustas, et raskustes laguneb "ebaoptimaalne" valuutaliit koost.
Nüüd on tuleproov käes - ees terendab sõjajärgse aja sügavaim majanduslangus. Aasta esimesed uudised rääkisid euroalal tööstustoodangu rekordilisest kahanemisest.
"Kujunemas on uued tõsised väljakutsed, mis võivad jätkuvalt ohustada majandus- ja valuutaliidu püsimajäämist," ütles Deutsche Banki ökonomist Thomas Mayer, lisades, et "euro 10. sünnipäeval on siiski palju, mida tähistada."
Anekdootliku tunnustusena käis viimases Bondi filmis raha maksmine juba eurodes, sest "dollar pole enam see, mis ta vanasti oli". Kui aga maailma finantsturge mullu šokk tabas, pageti riski eest dollarisse - euroala suurim nõrkus on jätkuvalt killustatus.
Teravalt annab finantskriisis tunda euroala ühtse majanduspoliitika puudumine, mis tagaks üksmeele ja kiired otsused. Värske näide on Iirimaa isetegevus oma finantssüsteemi kaitsel ning Prantsusmaa ja Saksamaa algsed erimeelsused pankade päästmisel.
Ka majandust ergutab iga riik ise - 200 miljardi euro suurune ELi majanduse elavdamise kava koosneb valdavalt riikides juba kinnitatud abinõudest, kus ühed toetavad nõudlust ja teised pakkumist. Eriti tõrges on õlga alla panema ja riigi kulutusi suurendama Saksamaa, mis on oma finantse korrastanud ja käitub nüüd nagu sipelgas, kes lulli löönud "rohutirtse" aidata ei taha.
Majanduskriisis kannatavad riigid erinevalt, andes alust spekuleerida, et nõrgemad nagu Hispaania ja Itaalia ei pea pitsitavas eurosärgis painele vastu. Nii arvab näiteks USA Harvardi ülikooli professor Martin Feldstein, kes alles läinud nädalavahetusel sama mõtet kordas. 1997. aastal ennustas ta rahaliidu riikide vahel nii teravaid poliitilisi pingeid, et ei välistanud isegi sõda.
Ka finantsturud on hakanud euroala riikidel vahet tegema, mis rahaliidus ei peaks nii olema. Itaalial ja Kreekal on juba kulukam oma võlakirjadele ostjaid leida. Reedel oli Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootluse vahe Itaaliaga kärisenud 1,3 protsendipunktile ja Kreekaga 2,2 punktile. Nõrku riike, mis on finantskriisis võtnud uusi võlgu ja hiigelkohustusi, on euroalal vähemalt kuus: Kreeka, Iirimaa, Hispaania, Belgia, Portugal, Itaalia.
Euro on neid säästnud Islandi ja Läti saatusest, mis on IMFilt abi palunud. Ent nagu märgib ajakiri Economist viimases numbris, struktuurireformide eest euro enam ei kaitse. Ehk saab eurost nüüd, mil rahaturud jälle distsipliini hindavad, lõpuks ometi reformide katalüsaator.
Itaalias on tööjõu konkurentsivõime Saksamaaga võrreldes kahanenud 40% ning Hispaanias 35%. Kui devalveerida ei saa, tuleb kohanemine nüüd ränga kriisi hinnaga.
Ent rahaliidust väljas on laenutingimused ja intressid veel hullemad - Islandil on baasintress 18%, euroalal 2,5%.
Finantskriisi tõmbetuules on kasvanud huvi euroga liituda nii Ida-Euroopas, Rootsis ja Taanis kui isegi Suurbritannias.
Liitumiskriteeriumide täitmine võib aga eriti ELi uutes liikmesriikides majanduskriisi ajal keerulisem olla.
Tingimuste leevendamist loota ei maksa. Nagu rõhutas Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet aastalõpu intervjuus ajalehele Financial Times, on praegu eriti tähtis usaldusväärsust hoida ning mitte kõigutada - reegleid venitades - euro alustalasid.
See kehtib nii sees olijate kui liitu pürgijate kohta.