Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus seadus: pärid ka kadunukese võlad
Justiitsministeeriumi teatel hakkas 1. jaanuaril kehtima uus pärimisseadus, mis asendas seni kehtinud vastuvõtusüsteemi loobumissüsteemiga. Pärand läheb pärast kolmekuulise tähtaja möödumist pärijale üle, kui ta pole teatanud soovist pärandit vastu võtta.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Vaike Murumetsa sõnul on üheks oluliseks muudatuseks ka uus pärimistunnistus. "Võrreldes tänase tunnistusega, millel on üksikasjalikult kirja pandud teadaolev pärandvara, tundub uus pärimistunnistus üsna tühi, sest sellele märgitakse ainult pärijad ja nende mõtteliste osade suurused pärandvaras. Üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt kuulub pärandvara tervikuna, st nii õigused kui ka kohustused, pärijale, sõltumata sellest, mis on kirjas pärimistunnistusel."
Harjumatult tühi pärimistunnistus ei tähenda siiski, et pärija saab notari käest ainult selle tunnistuse ja peab siis pärandvara ise otsima hakkama, selgitas Murumets. "Pärimismenetluses teeb notar päringud nii vararegistritesse kui ka pankadesse. Saadud andmete põhjal saab pärima õigustatud isik kõigepealt otsustada, kas võtta üldse pärand vastu või loobuda sellest. Kuna pärimine tähendab ka kõigi pärandaja varaliste kohustuste omandamist, siis vajab see otsus tõsist kaalumist."
Vana seaduse puhul oli sageli probleemiks ka see, et seadusjärgne pärija elas küll pärandajaga koos ja asus pärast pärandaja surma pärandvara kasutama, kuid ei kiirustanud pärimise vormistamisega, kuna seadus nägi pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ette 10 aastat.
Uus seadus näeb ette ka senisest selgemad eeskirjad notaritele pärimismenetluse läbiviimiseks. Pärimisregistrist on uue seaduse kohaselt võimalik teada saada ka seda, kellele on pärimistunnistus välja antud, st kes on pärija. Vajadusel saab huvitatud isik, näiteks korteriühistu või kohalik omavalitsus, ise algatada pärimismenetluse pärija väljaselgitamiseks.