Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus ettevõte - uus võimalus
Ehkki kümnest väikeettevõttest kaks on raske aja sunnil pankrotistunud, ei tähenda see, et väikeste paremad päevad on möödanik. Vastupidi - aastakümnete kogemus mujal maailmas kinnitab seda tõsiasja, et kui majanduses on keerulisemad ajad, jääb elevante - suuri ettevõtteid - vähemaks ning tekib juurde suurel hulgal gaselle - väikseid ja nobedaid tegijaid, mis suudavad kiirelt reageerida kiiresti muutuvatele oludele.
Eesti majanduses on raske aeg käes, aga samal ajal annab see palju võimalusi uute ettevõtete tekkeks.
Meil on tavaks rääkida minoorsetel toonidel ettevõtete pankrottidest. Isiklik traagika ettevõtja ja tema ettevõtte sulgemise tõttu tööta jäänud inimeste puhul on mõistetav, kibestumus niisamuti, ent elu läheb edasi ja seda paremini, mida kiiremini hakkab ettevõtlik inimene märkama uusi väljakutseid. Õieti on see elu sund võtta jalge alla uus tee. Ja vabadus seda tõepoolest ka teha - pankrot andis sisuliselt aega seniste kogemuste analüüsiks ning uue äriidee otsimiseks-leidmiseks.
Küsimus on, milliste ressurssidega uus idee ellu viia, kui oma raha jäi uksed sulgenud ettevõttesse, ent muud finantseerimisallikad on kokku kuivanud. Vastus peitub idees. Paremad võimalused pinnale jääda on sellistel ettevõtetel, mis tegutsevad valdkondades, mis toodavad inimestele kaupu, milleta ei suudeta ära elada ka kõige keerulisematel aegadel. Niisamuti "üllatajatel" - ettevõtjail, kes pakuvad uusi tooteid ja teenuseid, mis aitavad ka teistel ettevõtjatel oma tegevust efektiivsemaks muuda. Näiteks kas või mitmesugused tarkvaraarendused.
Kui idee on hea, õgvendavad selle finantseerimiseks oma tihkelt kinni keeratud laenukraane ka pangad. Riigil on pakkuda mitmeid tugimeetmeid. Nõu tasub küsida ka näiteks ettevõtluse arenduskeskustest. Kui pangad ei tunne uusi Nokiaid ära, siis hea projektiga tasub kaasfinantseerijaid otsida näiteks ka Arengufondist.
Töötajaid on raskel ajal kergemgi leida ja neid vajadusel ka koolitada - selleks tuleb EList kuni aastani 2013 Eestisse enam kui miljard krooni.
Suurtest ettevõtetest koondatutel on mõnes mõttes isegi lihtsam uut ettevõtet luua kui pankrotistunud ettevõtjal. Ehkki kogemusi ettevõtlusest pole - see-eest ka negatiivset mitte -, on "stardiraha" ettevõtte alustamiseks tegelikult koondamisraha näol olemas.
Uue ettevõtte looja ei paranda üksnes oma elukvaliteeti, vaid ka tema ettevõttes tööd leidvate inimeste oma. Samuti saab oma panuse riigieelarve maksude näol.
Kui Ameerika Ühendriikides kaotasid suurettevõtted näiteks aastail 1994-1998 kaks miljonit töökohta, lõid gasellid samal ajal juurde kümme miljonit uut. Meil piisab palju vähemast, peaasi on teadmine, et veel on üks võimalus.
Autor: ÄP