Lõhmus: saneerida tasub suurfirmasid

"Minu praktika ütleb, et kui ettevõte on läinud n-ö allavett, siis tõenäosus, et sama juhtkond selle nõustajat kasutades pinnale upitab, pole väga suur," rääkis Lõhmus. Samas, kui ettevõttel juhatus välja vahetatakse ja on valida saneerimise või pankrotimenetluse vahel, võib Lõhmuse sõnul saneerimist proovida. "Kuid ma ei välista üldse, et teatud juhtudel võidakse saneerimist ka kurjasti ära kasutada," märkis Lõhmus.

Saneerida tasuks Lõhmuse sõnul suuremaid ettevõtteid. "Kui oleks mõni Nokia-taoline ettevõte või veidi väiksem, seal saaks muudatusi teha, aga ettevõte, kel on väiksed aktivad rahast tühjaks jooksnud, no mida ta seal ikka enam teha saab, läheb pankrotti," ütles Lõhmus.

"See Fixor Invest on kukkunud ühes laenutagatisena sülle, ma pole seda ettevõtet kunagi teadlikult ostnud või loonud. Mul pole selle ettevõttega suurt midagi pistmist," kommenteeris Lõhmus oma osalust saneerimist alustanud Fixor Investis.

Fixor Investi juhi Oliver Nääsi sõnul tingis saneerimise alustamise üldine keeruline majanduslik olukord, mille tõttu vajavad kohustused teatavat ümbervaatamist. "Väga tugevat võlausaldajate survet tunda ei ole olnud," märkis Nääs. Võlgade kogusummat ega suurimaid võlausaldajaid ei soovinud ta nimetada.

Krediidiinfo andmetel on Fixor Invest eilse seisuga võlgu 62 428 krooni makse ja 6777 krooni intresse. Lisaks on ettevõttel kaelas pangavõlg.

See, kas Fixor Invest suudab oma võlad ära maksta, sõltub Nääsi sõnul suuresti võlausaldajate valmidusest ettevõttele vastu tulla. "Koostöövalmite võlausaldajate korral saab ajutised makseraskused saneerimise käigus kindlasti ületada," märkis Nääs.

Raskustesse sattunud kinnisvarafirma Artiq KV ja spaaäri ajanud Tõnu Laagi firma loodavad saneerimise abil pankrotti vältida.

Artiq KV saneerimisnõustaja Mart Jesse sõnul on ettevõtte seisukord väga raske, kuid siiski mitte lootusetu. "Kõik kreeditorid, kellega olen kohtunud, suhtuvad saneerimisse väga mõistlikult," ütles Jesse.

Pankrotistunud Laulasmaa Hotellide omaniku Tõnu Laagi sõnul on ASi Fablio saneerimise peamine põhjus Laulasmaa spaa operaatori pankrotistumine. "Ettevõtte omakakapital on ka pärast Laulasmaa Hotellide pankrotiga seotud kaotuste mahakandmist ikka veel plusspoolel. Eks seetõttu julgesimegi saneerimisele mõelda," ütles Laak.

Laagi sõnul on võlgade kogusumma 100 miljonit.

Viimastel aastatel on Soomes saneerimist soovinud algatada ligikaudu 200-300 ettevõtet. Praegu algatatakse üpris paljude ettevõtete saneerimise käivitamise järel ka pankrotimenetlus. Soomes on saneerimist alustanud ettevõtetest pankrotimenetlusele üle läinud 80%. Sellisel juhul on ettevõtetel võimalik saneerimist kurjalt ära kasutada ja ettevõttest raha välja kantida või lihtsalt võlakohustusi edasi lükata.

Autor: Kaisa Tahlfeld