Tee õiget asja ja õigesti

Eestis tegutsevate organisatsioonide globaalsel turul läbimurde üks eeldus on kvaliteetsem teenus sarnasel hinnatasemel. Selle saavutamiseks peab meil olema nii mõistust kui ka õnne, et otsida sobivaid turunišše, et teha õiget asja ja teha seda õigesti, ehk hiilata disaini ja protsessiefektiivsusega.

Efektiivsus kui õigete asjade tegemine õigesti läbib kogu täiuslikkusemudelit. Printsiipidest puudutavad efektiivsust tulemustele orienteeritus, eestvedamine ja ühtsed eesmärgid, faktidel ja protsessidel tuginev juhtimine, töötajate arendamine ja kaasamine, pidev õppimine, koostöö partneritega ning ühiskonna ootuste mõistmine.

Samuti saab efektiivust lahti harutada mudeli punaste niitide - loovus ja innovatsioon, turg ja turu määratlemine, teadmus, valitsemine, protsessijuhtimise põhimõtted, tarnijate ning partneritega koostöö ning jätkusuutlikkus - kaudu.

Keskendume mudeli kõige kaalukamale, tulemuste kriteeriumile, millest tõhususest mõtlemist alustada. Tulemuste all mõeldakse täiuslikkusmudelis nii finants- kui ka mittefinantsilisi tulemusi ning protsesside mõistmiseks ja oodatavate tulemuste prognoosimiseks ning juhtimiseks sobilikke näitajaid.

Meil on alati võimalus küsida: "mida mõõta, et saada aru, et teen õiget asja õigesti". Sellest vaatenurgast on midagi uut teada saamas nii oma ärist unistava Suure Ideega alustav ettevõtja kui ka juba aastakümneid tegutsenud organisatsioon. Endalt ja kolleegidelt ning klientidelt ja partneritelt tasub küsida, mis on see, mis on väga hästi välja tulnud ja kuidas seda veel edukamaks kujundada.

Võiks vaadata ringi, mida teised on teinud ning mõelda, kuidas sellest õppida. Üks kvaliteediauhinna protsessi peamisi eesmärke on leida parimaid ning anda inimestele ja organisatsioonidele võimalus näha, mida neilt on õppida.

Tule ja tutvu võimalustega 26. ja 27.02 ning 03. ja 04.03 Edasipürgiva Organisatsiooni seminaridel.

Rahvusringhääling on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglasena tegutsenud pisut enam kui poolteist aastat. Selle aja jooksul on meie kõrval olnud erinevad koostööpartnerid, nende hulgas ka Eesti Kvaliteediühing, kellega koostöö sai hoo sisse 2006. a, kui Eesti Televisiooni tookordne juhatus otsustas, et osaletakse Juhtimiskvaliteedi auhinna konkursil.

Poole aasta sisse mahtus organisatsiooni eneseanalüüsimist, seminare, novaatorlikke lähenemisi, senitundmatuid meetodeid, arusaamu ja seisukohti juhtimisest, kvaliteedist ja tulemustest. Suurim väljakutse töötajatele oli ilmselt välishindajate kohalolek organisatsioonis, nende terane pilk toimuvale ja intervjuud töötajatega.

Me elasime selle üle ja üllatusega selgus töötajate tagasisidest, et neile oli selline "katsumus" väga positiivselt mõjunud - nad said rääkida oma tööst ja tegemistest, probleemidest ja rõõmudest - neid kuulati.

Konkursil osalemine päädis Eesti Televisioonile tiitliga "Hästi juhitud organisatsioon", mis oli suurepärane saavutus ajal, kui olime astumas alles esimesi teadlikke samme kvaliteedijuhtimise teel.

Edasine koostöö Kvaliteediühinguga on olnud loomulik jätk, viimane ühiselt korraldatud üritus oli mullusügisene kvaliteedi aastakonverents.

Üle-eelmisel sügisel tegi Kvaliteediühing meile ettepaneku osaleda "Edasipürgiva Organisatsiooni" programmis. Kuna omame ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaati ning kvaliteet laiemas tähenduses on meie ettevõtte jaoks alati olulist rolli mänginud, tekkis asja vastu tõsisem huvi.

Meeldis mudeli lihtne ja loogiline skeem: panna kirja mõõdikud, seejärel mõõta tulemusi, valida kolm projekti, mis tooksid firmale enim tulu ning mis oleksid kuue kuni üheksa kuu jooksul teostatavad.

Projektideks olid laoteenuste sidumine kvaliteedijuhtimise käsiraamatuga, segmenteeritud aktiivse müügi osakaalu suurendamine ettevõttes ning autotranspordi hinnapakkumiste sidumine arvetega.

Laoteenuste puhul olid muutused märgatavad: paranes töökorraldus, töötajate kaasamise läbi tõusis töömoraal, alanes komplekteerimisvigade protsent ning inventuuri käigus ei tuvastatud puudujääke.

Müügiprojekti tulemusena oskavad müügitöötajad paremini hinnata oma panust ja suunavad tähelepanu enam tulutoovamatele koostööprojektidele, võtmekliente tuli juurde.

Kolmas, ITga seotud projekt, on juurutamise faasis. Hinnapakkumiste sidumine arvetega muudab klienditeenindajate töö automaatsemaks ja ühtlasi tõhusamaks.

Autor: Baldur Kubo