Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kärpida saab mõistlikult
Majanduslanguse tingimustes tõuseb tavaliselt päevakorrale küsimus, kuidas headel aegadel paisunud kulud taas kontrolli alla saada. Tihtipeale polegi nii lihtne otsustada, milliseid kulusid võib ilma ettevõtte tegevust kahjustamata kärpida ja milliste kulude kärpimisel võib igapäevane tegevus oluliselt kahjustatud saada.
Usun, et iga ettevõtja suudab üsna lihtsalt kokku hoida oma kuludest 10-15 protsenti. Kuidas aga kärpida mõistlikult 30-50 protsenti kuludest, kahjustamata ettevõtte elujõulisust, on juba märksa keerukam ülesanne.
Esimene soovitus on alustada kulude kärpimisega kindlasti enne rahaliste raskuste tekkimist, sest siis saab kärpeid mõistlikult planeerida ja kulusid järkjärgult vähendada. Kui ettevõttel on tekkinud juba tõsised rahalised raskused, ei ole võimalik kasutada sellist iteratiivset lähenemist ja kulude vähendamine on märksa valulisem.
Enne kärpimist tuleb uurida ettevõtte tegevust efektiivsuse ja otstarbekuse seisukohast. Meie konsultatsioonifirma kogemuse järgi otsustades võib oskuslikul äriprotsesside analüüsimisel ja ümberkorraldamisel kokku hoida enam kui 10 protsenti kuludest ja seda ilma töökohti kaotamata.
Kui sellest kärpest ei aita, tuleks järgmise sammuna üle vaadata, milliseid töökohti on võimalik koondada selliselt, et ettevõtte igapäevast tegevust oluliselt ei kahjustata. Oleme soovitanud oma klientidel tõsiselt kaaluda ka võimalust mõnda tugiteenust sisse osta ja nõnda saavutada vajalikku paindlikkust ning vähendada püsikulusid.
Samas mõningatel juhtudel on jälle olnud otstarbekas loobuda allhankijatest ja rakendada seni sisse ostetud töö tegemiseks oma töötajaid. Et head tulemust saavutada, tuleb sellise analüüsi korral kõrvale jätta emotsioonid ja proovida analüüsida eelkõige töökoha, mitte konkreetse inimese otstarbekust.
Alles siis, kui kärpeplaan on tehtud ja otsused konkreetsete töökohtade kaotamiseks kokku lepitud, on mõistlik vaagida, kas on võimalik mõni võimekam töötaja koondatavalt töökohalt ümber tõsta.
Selliste vangerduste tegemisel on äärmiselt oluline, et juhtkond määrab ära selged kriteeriumid, mille põhjal koondatavate töötajate kohta otsuseid langetatakse. Praktika on näidanud, et kui need kriteeriumid ei ole selged, võib sellisest "mitteläbipaistvast" koondamisest tekkida märkimisväärne kahju ettevõtte organisatsioonikultuurile ja tööle jäänud töötajate motivatsioonile.
Eelpool toodud kärpimise metoodikat on oluline järgida ka viimasel ajal seadustatud saneerimismenetluse korral. On ju saneerimise eesmärgiks ennekõike makseraskustest välja tulemine ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamine. Seega on korralik analüüs ja üksikasjaliku kava koostamine enne saneerimise alustamist kriitilise tähtsusega ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisel tulevikus.
Mõnes osas sarnanevad organisatsioonid ja organismid omavahel üllatavalt palju. Seetõttu toon näite aianduse valdkonnast. Seal saab mõistlik kärpimine alguse kuivanud okste eemaldamisest ja tervete okste piiramisest. Ainult selliselt talitades suudab puu suuremaks, ilusamaks ja, mis kõige tähtsam, tugevamaks kasvada. Kui aga asuda saega puu tüve õgvendama, kuivab puu paari kuuga.
Sarnaselt tuleb toimida ka äriorganisatsiooni puhul, kus keerulistel aegadel tuleb kärpeid teha: need tuleb teha mõistlikult, säilitades ettevõtte tuuma. Kuna äriorganisatsioon ei ole nii lihtsalt visuaalselt haaratav kui aias kasvav õunapuu, ei tohiks kärpima hakata enne põhjalikku eelanalüüsi.