Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Barjäärid Kumus
Eesti kunstnikest on Ars Fennica auhinnale kandideerinud 1994. aastal Leonhard Lapin ja Jüri Okas. Sel aastal aga pretendeerisid kunstiauhinnale lisaks Mark Raidperele veel Maria Duncker (Soome), Tea Mäkipää (Soome), Katrina Neiburga (Läti) ja Seppo Renvall (Soome).
Iga kunstnik on näitusele välja pannud valiku oma uuemast loomingust. Nagu ikka ei saa moodsa kunsti puhul üle ega ümber videost, mis domineerib ka sel näitusel. Suure osa näitusepinnast on haaranud aga ka installatsioonid.
Lätlane Katrina Neiburga on välja pannud kolm videot. Neist üks, "Liiklus" (2004), on ülesvõte eksperimendist naistaksojuhtidega.
Video esimeses osas jutustavad naistaksojuhid kunstnikule oma tööst ja klientidest. Teises osas näeme läbi taksosse peidetud piilukaamera, kuidas Neiburga ise taksojuhi ametit peab.
Pretensioonikuse poolest võistlevad kahe soome kunstniku, Tea Mäkipää ja Maria Dunckeri installatsioonid. Kuigi mõlemad tööd on sisult üpris erinevad, on nad samas niivõrd baroksed, kohati lausa liiga tungivalt kohalolekut peale suruvad.
Mäkipää mitmeosaline töö ei jäta kahtlustki kunstnikust kui tulihingelisest keskkonnakaitsjast. Mäkipää kuulutab bensiinimootoriga auto surma: "Motocalypse Now" (2007). Selleks puhuks on Kumu 5. korrusele veetud kaks vana Mercedest. Ühel autodest põleb kapotil piirituseleek ja teine auto kujutab bensiinimootoriga masina hauda - see on kaetud ehtsa muru ja taimedega, nende keskel ilutsemas hauakivi.
Mark Raidperelt saab näha aga tema videodebüüti "Isa" (2001), samuti tema isa portreteerivat videot "Voiceover" (2005) ning mõlemat vanemat hõlmavat tööd "Pühendus" (2008).
Autor: Ragne Nukk