Meest sõnast, Ansip: euro 2010

Ehkki võis arvata, et Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia jahutab Brüsselis peaminister Andrus Ansipit tulipäisust euro tähtaja seadmisel, oli kohtumine diplomaatilisem. Almunia on pidanud meie plaani euroga liituda juulis 2010 liiga ambitsioonikaks. Veel jaanuaris ütles ta, et Eestisse võib euro tulla mõne aasta pärast. Eile oli Almunia meie europerspektiivi suhtes leebem - tema sõnul on liitumine eurotsooniga reaalsem 2011.

See ütleb, et Eesti on tõepoolest eurole väga lähedale jõudnud. Ja kuna oleme jõudnud nii kaugele, tehes väga valusaid otsuseid, siis nüüd pole muud kui kõrvalekaldumatult eesmärgi poole minna. Ansip võib Brüsselis kohtumistel sirge seljaga käia - kui küsimus on euros, on tal kodus toetus olemas.

Pingutused eurokõlbulikuks saamiseks meenutavad Eesti pürgimist Euroopa Liidu liikmeks - mõjuvad Eestile ühtviisi hästi, kuigi vahel tunduvad üle jõu käivat. Eriti raske on olnud meil end hoida euro jaoks sellises vormis, mida kirjutavad meile ette Maastrichti kriteeriumid. Erinevalt ELi vanadest riikidest kasvasime väga kiiresti ning kiirkasvule iseloomulikult oli ka inflatsioonitempo hoogsam. Inflatsiooni ohjamine ei taha aga riikidel õnnestuda. Ka see on teistel riikidel oma kogemustest teada.

Praegu paistab euro päris ligidalt. Kärbitud eelarvega mahume defitsiidi lubatud 3 protsendi piiresse. Neljandas kvartalis saame kätte ka inflatsioonikriteeriumi. Riigi laenukoormusega pole meil siiani probleeme olnud ega teki neid ka siis, kui Eesti võtab viie aasta jooksul laenu 8,6 miljardit krooni. Seda juhul, kui kriisi põhi oleks käes ja enam eelarvet kärpima ei pea.

Rahandusminister Ivari Padar siiski ei välista, et tuleb teha veel teinegi negatiivne lisaeelarve hinnanguliselt 7 miljardi krooni ulatuses. Järjekordne valus otsus, aga kui muu ei aita, tuleb see ära teha. Enam tagasiteed pole, vastasel korral oleme pingutanud asjatult. Laen aitab raskemast üle.

Paljud majandusteadlased on võtnud sõna (ka Äripäeva veergudel) euro kiirema kasutusele võtmise poolt Ida-Euroopas, sest riigid, kus on käibel euro, on kriisis vähem räsida saanud. Erandiks Kreeka.

Samal ajal, kui mõned teadlased on teinud ettepaneku kriteeriumide lõdvendamiseks, on Brüsselis maad võtmas liitumisvastased meeleolud, seda nii ELi kui ka euroliidu puhul. Tinglikult võiks nende meeleolude kinnituseks lugeda ka Almunia sõnavõtud, Euroopa Keskpanga kurja kirja, IMFi krooni devalveerimismängud.

Me võitleme seega kahekordsete takistustega euro teel - nii majanduslike kui poliitilistega. Aga Eesti on juba läbi käinud nii tulest, veest, vasktorudest kui oma krokodilli lõugade vahelt. Me peame ka nüüd vastu, kui euro 2010 ei ole vaid sõnavaht. Meest sõnast, Ansip.

Autor: ÄP