Peruu võttis Hiinale sappa

Esimese kvartali parimaks aktsiaturuks europõhiselt osutus oodatult Hiina. Teine koht ehk Peruu on esimese peaaegu kinni püüdnud.

Kuigi nafta hind on kukkunud, ei ole see musta kulla eksportööri Venezuela aktsiaturule halvasti mõjunud. Venezuela börs kerkis esimeses kvartalis 31,3 protsenti ja sai kolmanda koha. Neljandal kohal on Pakistan 21,3protsendise tõusuga. Tšiili börs tõusis 20,1 protsenti, Taiwan 15,9 protsenti, Brasiilia 15,2 protsenti, Venemaa 15,1 protsenti, Sri Lanka 12,2 protsenti ja Norra 11,1 protsenti.

Kummaliselt suur kontsentratsioon Lõuna-Ameerika aktsiaturge oli esikümnes.

Halvim aktsiaturg oli Nigeeria, mis kaotas 37,2 protsenti. Napilt parem oli Serbia, mis langes 36,2 protsenti. Dubai tõi 25,2protsendise hävingu. Poola edestas napilt 24,8protsendise kukkumisega Lätit, mis kaotas 23,2 protsenti. Rumeenia börs langes 22,4 protsenti, Ungari 22 protsenti, Bulgaaria 21,9 protsenti, Ukraina 20,5 protsenti ja Itaalia 18,4 protsenti.

Peamiste indeksite seas oli tõusjaid 23.

Huvitav küsimus on see, kas mingi ime läbi suudaks teine kvartal näidata positiivseid tulemusi veel rohkemate indeksite puhul. Lisaks aktsiaturgude käekäigule on oluline, mida teevad valuutad euro suhtes.

Kuigi majanduses on asjad halvad ja tõenäoliselt halvenevad edasi, on USA muutnud raamatupidamispõhimõtteid, mis laseb pankadel ise otsustada, kuidas nad oma varasid bilansis näitavad. Varasemat turuhinnas varade kajastamist enam kasutama ei pea. Pankade ja valitsuse lobitöö võitis. See võib kasvatada pankade kasumeid, sest pankade omakapitalivajadus ei kasva nii järsult. Kas sellest on ka kasu reaalmajandusele, jääb küsitavaks. Kui raha jõuab majandusse, võib mingi viitajaga tekkida järsk inflatsiooni tõus. Alternatiiv on, et raha ei lähe (tarbe)kaupadesse, vaid leiab endale kanali aktsiates, võlakirjades, kinnisvaras või kusagil mujal, mille hind tarbijahinnaindeksis ei kajastu, ja seeläbi tavainimese elu kulude poolt esialgu ei mõjuta. Mõju võib tekkida rikkuseefekti kandumisel tarbimisse.