IMF Ukrainas uuel katsel

Pea kümme aastat kiiresti kasvanud Ukraina majandust ähvardab tänavu Lätiga sarnane SKP langus. Eksport on kokku kukkunud, juurdepääs välisrahale järsult vähenenud ning kohalike poliitikute rivaalitsemine viivitanud majanduse kriisikava vastuvõttu. Viimase taha on kinni jäänud ka IMFi 16,4 miljardi dollari suuruse abilaenu väljamaksed Ukrainale.

Läinud nädalast on IMFi delegatsioon uuesti Kiievis, et Ukraina valitsusega kõnelusi jätkata. IMFi missiooni juhi Ceyla Pazarbasioglu sõnul loodetakse kiiresti kokkuleppele jõuda - Ukraina parlament peaks sel nädalal vastu võtma mitu IMFi nõutud seadust.

IMF külmutas väljamaksed Ukrainale veebruaris, kui Julia Tõmošenko valitsus kinnitas IMFi abilaenu tingimusi eirates 5%se defitsiidiga eelarve. Majanduse rasket olukorda arvestades on IMF praegu tingimusi pehmendanud, nõustudes tasakaalus eelarve asemel 3%se defitsiidiga. Ent sedagi nõuet on Ukrainal raske täita. Seda eriti oktoobrikuiste presidendivalimiste eel, kus üks peamisi kandidaate on peaminister Julia Tõmošenko.

Ukraina parlament on juba otsustanud tõsta alkoholi, kütuse ja tubakatoodete aktsiisi. Kulude kärpimiseks tuleb aga IMFi nõudel läbi viia veel terve rida ebapopulaarseid reforme, alates pensioniõigusliku ea tõstmisest riiklike toetuste vähendamiseni energiasektoris, mis toob gaasi ja sooja hinna tõusu. Seda olukorras, kus rahva seas käärib niigi rahulolematus tööpuuduse kasvu ja kiire hinnatõusu tõttu.

Lisaks on ukrainlased hädas valuutalaenudega, mille teenindamise teeb raskeks grivna kursi enam kui 40%ne langus USA dollari suhtes. Erasektori võlakoorem on kriisitempli löönud kogu riigile, ehkki Ukraina valitsussektori võlg polegi kuigi suur - alla 20 miljardi dollari.

Ukraina vajab IMFi raha keskpanga reservide täiendamiseks, et toetada grivnat, ning pankade rekapitaliseerimiseks, kust paljud on hoiused välja võtnud ja kus kasvab halbade laenude osakaal. Koostöö IMFiga suurendaks ka Ukraina usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning aitaks lihtsamalt võlad refinantseerida - veebruaris kärpis agentuur S&P Ukraina reitingu Pakistaniga samale tasemele, kui koostöö IMFiga katkes. Koostööst sõltuvad ka EBRD ja Maailmapanga laenud.

Kui IMF Ukrainale raha ei anna, võib usalduskriis süveneda, ütles EBRD Ukraina osakonna direktor Andre Küüsvek väljaandele KyivPost. "See võib tuua uue massilise pangakontode tühjendamise, et grivnad dollariteks vahetada, poliitilised väljaastumised ja sotsiaalsed rahutused," ütles ta.

Küüsveki sõnul mõistavad Ukraina poliitikud väga hästi IMFi raha tähtsust, kuid kriisiprogrammi elluviimiseks pole riigis poliitilist üksmeelt. Selle asemel käib mudaloopimine sügiseste valimiste eel.

Rahvas on tüdinud ja vaid 4% annaks hääle president Viktor Juštšenkole, kes nn oranži revolutsiooniga võimule sai. Juštšenko toonast liitlast ja tänast rivaali Julia Tõmošenkot toetaks 12%. 17% toetaks Viktor Janukovitšit, kelle oranž revolutsioon kukutas.

Juba räägitakse Ukraina oma "Obamast", kes pööraks poliitikas uue lehekülje. Kandidaat on 34aastane Arseni Jatsenjuk, kes on olnud keskpanga juht, rahandus- ja välisminister ning spiiker. Paraku räägitakse temagi puhul juba liiga tihedatest sidemetest Ukraina võimu- ja ärieliidiga.