Transiidiga kriisist välja

Viimastel kuudel on transiidiärimehed optimistlikult avaldanud, et olukord on paranemas. Ülemöödunud nädalal Venemaa messil TransRussia osalenud tunnistasid, et märgata on Venemaa huvi suurenemist. Näiteks kinnitas Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov, et läbirääkimisi ja kohtumisi oli rohkem kui mullu.

Teisalt on Eesti transiit ikkagi kriisis, näiteks vähenesid Sillamäe sadamas veomahud kahe aasta jooksul ligi kaks korda, Lätis aga suudeti kriisist hoolimata kaubamahte suurendada. Ettevõtjad loodavad, et 11. mail toimuval transiidikonverentsil tunnistatakse valdkond Eesti riigi prioriteediks.

"Seni pole veel olulisest transiidialasest läbimurdest Eesti-Vene suhetes midagi konkreetset kuulda olnud," tunnistas TransEstonia konverentsi juhataja Illimar Paul. "Samas on Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi väljendanud lootust jää sulamisele meie riikide vahel sisuliselt külmunud suhetes," lisas ta.

Väga oluliseks signaaliks peab Paul peaminister Andrus Ansipi 29. aprilli sõnavõttu, milles peaminister kritiseeris maksude tõstmise kava ning ütles, et kulude vähendamise kõrval tuleb valitsussektoril leida võimalus mittemaksuliste tulude suurendamiseks ning et omanikutulude suurendamine ja riigi valitsemiseks mittevajaliku vara võõrandamine ei peaks olema praegu tabuteema.

"Olen aastaid oodanud seda murdepunkti, mil kriis kujuneb piisavalt sügavaks selleks, et sundida valitsust mõtlema tulude teenimise võimalustele, ja ma tahaksin väga loota, et see murdepunkt saabus 29. aprillil," sõnas Paul, kes usub, et kui valitsussektor hakkab tõsiselt tulu teenimise võimalustele mõtlema, jõutakse peatselt järeldusele, et peale asukohaeelise Eestil mingeid arvestatavaid eksporditavaid ressursse pole. "Asukohaeelist saab aga transiiditeenuste pakkumise kaudu edukalt sularahaks konverteerida, millega omakorda finantseerida avaliku sektori ja sotsiaalsüsteemi ülalpidamist," lisas ta.

Eesti Logistika ja Ekspedee-rimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse esimehe Raido Rebase arvates on kriisiplaani igal juhul vaja. "Siiani polnud kellelgi mingit vajadust alternatiivkoridoride leidmiseks ja seetõttu on Eesti ka vaeslapse ossa jäänud. Praegu tundub, et olukord muutub ja kõik otsivad uusi partnereid," rääkis Rebane. Eestisse on lähikuudel tulemas nii uusi kui ka vanu võimalikke lepingupartnereid. "Neid on Aasiast Punase mereni, aga ei tahaks sündmuste käigust ette tormata ja kedagi nimetada," ütles Rebane.

Sellega, et pakkumine transiiditurul ületab nõudlust, tuleb leppida. Rebase sõnul on Eesti trumbiks paiknemine õiges kohas, suure naabri olemasolu ja väga hea haridus. "Meie nõrkuseks on välismajanduslik poliitika, ent näib, et raske aeg silub suhtlemist inimeste vahel ja ka ministeeriumid on hakanud paremini hakkama saama," arutles ta.

Lisaks välispoliitikale takistavad valdkonna sujuvat arengut suhted Venemaaga ja tugeva turunduse puudumine. "Oleme praegu järelejooksjate rollis, ja sellest pääsemiseks on vaja ennast turundada. Kui me suhteid Venemaaga korda ei saa, siis nuta või naera, aga oma väikese siseturuga pole võimalik ära toita kõiki logistikasektori suid," sõnas Rebane. "TransEstonialt ootan, et poliitikud võtaks koostöö seisukoha ja ütleks selgelt välja, et transiit ja logistika on Eesti jaoks prioriteet," lisas ta.

Tulenevalt üleüldisest majandussurutisest on praeguseks kaupade vedu kõikjal oluliselt vähenenud. Me kõik loodame, et Eesti transiidi olukord paraneb. Ma loodan väga, et tekkinud majandussurutis muudab mõttemalle ja suunab selle teisele, ratsionaalsele tasandile.

Selle tulemusena peaksid lõppema administratiivsed takistused normaalse transiidi korraldamiseks erinevate osapoolte vahel.

Paar aastat tagasi toimus muutus toimivates transiidikoridorides ja kaubavedu suundus meie naaberriikidesse. Nüüd on meil väga raske olukorda taastada, ent paljud firmad tegelevad sellega.

Turg on praegu pidevas muutuses. Mingid projektid lõppevad, samal ajal käivituvad uued. Suhtleme olemasolevate klientidega ja potentsiaalsete uute klientidega ning üritame leida mõlemale osapoolele vastuvõetavaid tingimusi praeguses turusituatsioonis.

Autor: Tea Taruste