Võlast vabaks pankroti abiga

Ka võlgnikud on sellest aru saanud - võrreldes eelmise aasta nelja kuuga on tänavu Eesti kohtutele esitatud justiitsministeeriumi andmetel varasema 49 avaldusega võrreldes juba 30 eraisiku pankrotiavaldust rohkem.

Eraisiku pankrotte on mulluse esimese nelja kuuga pankrotistunud 16 inimesega võrreldes tänavu välja kuulutatud juba kaks korda rohkem.

Vandeadvokaadi ja pankrotihalduri Uno Feldschmidti sõnul on võlgades inimesel enda pankrotti eelkõige seetõttu mõistlik taotleda, et pankrotimenetluse käigus on inimesel võimalik kohtult paluda enda võlgu mingis osas vähendada või kustutada.

"Kui kodanik kirjutab kohtule avalduse, paludes mingi summa võrra võlga vähendada või kustutada, siis kohtu võimuses on see avaldus rahuldada. Pankrotiseadus lubab seda teha," rõhutas Feldschmidt.

Ta lisas, et teinekord võib pankrotimenetlus lõppeda ka pankroti raugemisega.

"Vara puudumisel jääb siis võlausaldajate otsustada, kas nad hakkavad neid võlgu eraldi välja nõudma," lausus Feldschmidt.

"Aga jah, eelkõige saab eraisik pankrotimenetluse käigus võlgadega ühele poole. Ei ole ju tore kogu aeg koos halduriga elada," muigas vandeadvokaat.

Feldschmidti sõnul iseloomustab kõiki võlgnikke "kole heade aegade" taak.

"Pangad on südamest pakkunud laenu kõigile. Taldrikul koju kätte toonud piltlikult öeldes. Isegi kuni selleni välja, et aitasid omal ajal pabereid või näitajaid paremaks teha, et laenu ikka saaks anda," kirjeldas vandeadvokaat võlahäda põhjusi.

Tallinna hipodroomi haldaja, Skype'i omanikelt mullu aprillis puidufirma Aurex Timberi ära ostnud Vahur Nurme eraisiku pankrot kuulutati välja 29. aprillil.

"Ma esitasin ise kohtule avalduse eraisiku pankrotimenetluse algatamiseks. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus! Ega päike enne loojumist uuesti tõuse," iseloomustas Nurm kujundlikult olukorda, kuhu ta sattus umbes miljonikroonise käendatud laenu tõttu.

Swedbank saatis Nurme sõnul talle ähvarduskirju. Kuivõrd mehe sõnul ei ole tal nii palju vara, et käendatud laenu tagada, siis otsustaski ta ise pankrotiavalduse kohtusse saata.

"Niisama vireleda ei ole ju mõtet. Midagi teha ei saa ju. Pank on kontod arestinud, raha kätte ei saa. Laps küsib, et anna 300 krooni, aga ma lihtsalt ei saa anda," kurtis Nurm.

Nii loodabki ärimees just käimasolevast pankrotimenetlusest enda hädadele leevendust leida. Samas on tal ka väike hirm. "Peaasi, et ärikeeldu ei määrataks. Siis ei saaks ju enam üldse midagi teha," ütles Nurm.

Eesti suurpangad ei ütle küll otsesõnu, kuid vihjavad piisavalt selgelt, et pankrotistunud eraisikutel ei ole lootust ka pärast viie aasta möödumist neilt laenu saada. Vähemalt mitte eriti kergelt.

"Selge on see, et kui inimese elus on tulnud ette eraisiku pankrot, siis positiivset mõju see tema krediidiajaloole ei avalda. Kaugemas tulevikus potentsiaalne võlausaldaja kaalub olukorda väga hoolikalt. Seepärast tuleb teha kõik endast olenev, et koostöös pangaga vältida üldse sellise võimaluse tekkimist," ütles Sampo Panga pressiesindaja Tõnu Talinurm.

Swedbanki eraisikute võlahalduse osakonna juht Raul Järve kirjeldas panga üldist printsiipi. "Iga laenutaotlus vaadatakse üle sel hetkel, kui taotlus tehakse. Siis hinnatakse konkreetse taotluse riske ja sellest lähtuvalt langetatakse otsus. Ka praegu on varasem maksekäitumine taotluse riskide hindamisel üks olulisemaid argumente. Siiski on praegu väga raske hinnata, mida teeme nende klientidega näiteks seitsme aasta pärast," jäi Järve diplomaatiliseks.

SEB pressiesindaja Silver Vohu sõnul ei ole pankroti läbi teinud klient automaatselt mittesoovitud klient, kuid krediidiajaloo hindamisel võtab pank varasemat pankrotistumist kahtlemata arvesse.