Investorid on hakanud mässama

Tõnis Oja 22. mai 2009, 00:00

Ehkki naftakontserni juhtide tasustamise komitee esimees Sir Peter Job kinnitas, et hääletamistulemused on pelgalt nõuandva kaaluga, kinnitas nõukogu esimees Jorma Ollila, et nõukogu võtab hääletamistulemusi tõsiselt ning edaspidises tegevuses arvestatakse sellega väga.

Juba järgmisel päeval kirjutas uudisteagentuur Bloomberg, et Shell alustas aktsionäride esindajatega kõnelusi tippjuhtide kompensatsioonipaketi üle.

"Aktsionärid hakkavad muskleid näitama," kommenteeris toimunut ajalehele New York Times investeerimisfirma Seven Investment Management asutaja ja turundusdirektor Justin Urquhart Stewart. "Nende mõju võib olla piiratud, aga nad võivad teha lärmi ning häbistada inimesi," lisas ta.

Shell on juba neljas Londoni börsil noteeritud ettevõte, mille juhtide kompensatsioonisüsteemi aktsionärid on maha hääletanud. Aprillis hääletas 90 protsenti aktsionäridest ettepaneku vastu maksta Royal Bank of Scotlandi endisele juhile Fred Goowinile 703 00 naela suurust pensioni.

Lisaks ülekaalule on terve rida Euroopa börsiettevõtete koosolekul saadud kompensatsioonipaketi vastalised korjanud üsna märkimisväärse hulga hääli. Näiteks Briti teise suure naftakompanii BP aktsionärid andsid 30 protsenti vastuhääli. Tugevat vastasseisu juhtide kõrgete palkade suhtes on teiste hulgas üles näidanud ka Heinekeni ja Volvo aktsionärid, kirjutas Financial Times.

Möödunud aastal käisin Nokia aktsionäride üldkoosolekul, kus samuti oli kõige enam diskussiooni tekitavaks punktiks nõukogu liikmete tasude küsimus, kus nii mõnegi emotsionaalne esineja tekitas saalis aplausi. See oli ka ainus päevakorrapunkt, mille puhul formaalselt kanti protokolli neli erinevat ettepanekut. Läbi läks aga ikka ettevõtte nõukogu pool ettepandu.

Ehkki Euroopa börsiettevõtete juhtide palgad ja boonused jäävad suurusjärgu võrra USA omadele alla, pole nn aktsionäride mäss teisele poole Atlandi ookeani veel levinud. Reeglina hääletavad USA börsiettevõtete aktsionärid juhtide kompensatsioonipaketi üle sel aastal esimest korda ja seni on üldkoosolekud vastu võtnud kõik nõukogu ettepanekud, isegi väga suurte raskustes olevate pankade puhul, nagu Citigroup ja Bank of America, kirjutas Wall Street Journal.

Varem on aktsionäride üldkoosolekul tõsisemat häält teinud üksikud nn aktivistinvestorid, kellest tuntuim on miljardärist investor Carl Icahn.

Sel kuul otsivad naftagigandi ExxonMobil ning ehitus- ja kodutarvete jaekaubandusketi Lowe's aktsionärid üldkoosolekutel toetust resolutsioonile, mis nõuaks neile ettevõtetele sõltumatu nõukogu esimehe valimist (USA börsiettevõtete nõukogu juhi määramisel on reeglina otsustav sõna tegevjuhil).

Eesti börsiettevõtetel ei ole kohustust juhtide palku avalikustada ning väikeaktsionäridele avalikustatakse reeglina vaid juhatuse ja nõukogu palgad kokku. Tallinna Kaubamaja ja Eesti Telekomi on aastaraamatus asendanud selle tütarfirmade juhtide ja nõukogu liikmete palgaga. Nii ei saagi investorid teada, kui palju börsiettevõtte juhid täpselt palka ja boonust saavad.

Teine probleem on see, et tegelikult on meie börsiettevõtted täielikult suuromanike meelevalla all, sest suurema osa ettevõtete puhul kuulub üle poole ettevõttest suuromanike kitsale ringile või üksikisikule või välisfirmast suuromanikele. Seetõttu pole mingit lootust, et väike- või vähemusaktsionäride häälega arvestataks. Näiteks nõudsid Norma institutsionaalsed investorid (viis suurt avatud investeerimisfondi ning üks riskifond), aasta tagasi Normalt aktsiate tagasiostmist ning väljamakstavate dividendide neljakordistumist, aga tulemusteta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing