Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitus Eestis kukkus alla
Välisturu ehitusmahtude kuueprotsendilist kasvu pole ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni kinnitusel mõtet üle tähtsustada, sest see mõjutab kogu Eesti ehitusturu mahtu vaid 0,3%. "Ma palju ei üldistaks ega spekuleeriks välisturgude osas. Ekspordi osakaal on kogu aeg kõikunud 4-6% vahel ehitusmahtudest," rääkis ta.
Kui ka järgmised kvartalid tõusu näitavad, alles siis võiks Petersoni ütlusel hakata otsima põhjuseid.
Ka ehitusfirma Koger & Partnerid juhataja Andres Pärloja välisturu kasvus olulist sisu ei näinud. "Eesti ehitusettevõtted praegu välisturgudel aktiivselt ei laiene. Need, kes juba on väljas, võitlevad seal täpselt samade probleemidega mis kodus," rääkis ta. "Kes veel välja läinud ei ole, need seda ei plaani ka," lisas ta.
Pärloja sõnul nemad olemasolevatele välisturgudele lisaks uutele siseneda ei plaani. "Kui uutel välisturgudel midagi teeme, siis ainult projektipõhiselt ja tugevate tellijapoolsete garantiide olemasolul," märkis ta.
Eesti kapitalil põhineval keskkonnaehitusele spetsialiseerunud ASil Terrat on välisturul projektid pooleli ning uued tulemas. "Soomes on üks projekt lõppenud, teine pooleli, kolmas hakkamas," loetles Terrati osanik ja juht Rein Rajamäe.
Soome turu osas ollakse saavutanud kindel positsioon, kuigi Rajamäe nentis, et "ega nad võõraid näha ei taha, nagu meie isegi ei taha siin neid näha". "Arvan, et mingi perspektiiv on meil seal olemas," lisas ta.
Skanska EMV juhatuse liige Alar Kullison ütles, et välisturgudel, täpsemalt Lätis, on toimunud tuntav jahenemine. "Praegu ei ole Skanska EMV-l plaanis välisturgudele laieneda," kinnitas ta.
Ehitusettevõtjate liidu juhi Indrek Petersoni sõnul on Eesti naabermaad asunud siseturu kaitsele, piirates ning isegi takistades väljastpoolt tulijaid. Varsti konkurentsi tihenedes pöördutakse ehk jälle eestlaste või mõne muu maa poole, kust odavamat allhankijat saada, lisas ta.
Eesti ehitusettevõtjaid peab Peterson pädevaks, et välisturgudel hakkama saada. "Suuremad ei jää kvaliteedilt või korraldusliku poole pealt alla objektide juhtimisel või projektide läbiviimisel," rääkis ta.