Opeli tehing tihendab Saksa-Vene suhteid

„Majanduslikud sidemed Saksamaa ja Venemaa vahel on väga tähtsad,“ ütles Merkel märtsi lõpus ühisel pressikonverentsil Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga. „Seal on suur potentsiaal.“

Magna esialgse pakkumise järgi saab Kanada firma USA raskustes autotootja GM Opeli ja Vauxhalli divisjonis 20%. 35% saab Venemaa Sberbank. Eelmisel nädalal arutas Merkel Opeliga seotud küsimusi telefonitsi Venemaa peaministri Vladimir Putiniga.

Berliinis asuva Saksamaa välissuhete nõukogu julgeolekueksperdi Jan Techau sõnul on Opeli tehing osa suuremast pildist, kus Venemaa näeb Saksamaad oma globaalsetes plaanides võtmerollis. „Venemaa tahab jõuliselt lääne turule siseneda,“ ütles ta. „Opel oleks väga hea saak, kuna sellega saadakse oma autotööstuse jaoks suur tehnoloogiline edumaa ning kinnitatakse kanda maailma ühes suurimas majandusruumis,“ jätkas ta.

Saksamaale võivad tihedamad sidemed Venemaaga kindlustada ka keskse diplomaatilise rolli ajal, mil maailma raskuskese on Euroopast ära nihkumas ning USA president Barack Obama keskendumas Lähis-Idale ja Aasiale, ütles Techau.

Ka Opeli jaoks on tehing mõistlik, kuna Venemaast on saamas Euroopa suurim autoturg, ütles Duisburg-Esseni ülikooli autouuringute keskuse direktor Ferdinand Dudenhoeffer.

GAZ kommenteeris Bloombergile, et GMi Opeli üksus võib Venemaal toota kuni 180 000 Opelit aastas. GAZi peamise tehase ümberseadistamiseks Nižni Novgorodis kuluks 6-9 kuud, ütles asedirektor Jelena Matvejeva. GAZi on Opeli müügitehingus Magnale nimetatud "tööstuslikuks partneriks".