Rootsi keskpank: pankadel kapitali jagub

Sirje Rank 03. juuni 2009, 00:00

Rootsi keskpanga põhistsenaariumi järgi kasvavad Rootsi pankade laenukahjumid 2009. ja 2010. aastal ligi 170 miljardile Rootsi kroonile. Umbes 40 protsenti nendest kahjumitest on seotud pankade tegevusega Balti riikides ja mujal Ida-Euroopas. Eelkõige kasvavad kahjumid ettevõtlusele antud laenude arvel.

"Laenukahjumite kasvust hoolimata on pankadel piisavalt kapitali, et selle suurusjärgu kahjumitega toime tulla. Rahvusvahelises võrdluses on Rootsi pangad hästi kapitaliseeritud," ütles Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves.

Rootsi keskpank on teinud pankade stressitesti ka oluliselt süngema stsenaariumi puhuks, kui on baasstsenaarium (laenukahjumid aastatel 2009 ja 2010 kokku üle 300 miljardi Rootsi krooni). Isegi sellisel juhul ei langeks kapitali adekvaatsus alla 4 protsendi piiri.

Kui aga kõige mustem stsenaarium tegelikkuseks saab, võib pankadel tekkida raskusi finantseerimisega ning nende reitingud võivad langeda. Sellisel juhul tuleb pankadel ilmselt oma kapitalibaasi tugevdada, märkis keskpank.

Balti riikide suhtes, millel on Rootsi finantssüsteemi stabiilsusele oluline tähtsus, kuna Rootsi pankadel on nende riikide panganduses oluline roll, oli keskpankpank oma hinnangus üsna sünge. "Näeme märkimisväärset riski, et Balti riikide majanduse olukord halveneb veelgi," kirjutas keskpank. "Sellel oleks laenuvõtjate maksevõimele ja pankade laenukahjumitele veelgi laastavam mõju kui praegustes prognoosides."

Vastates küsimusele, millist riski ta näeb devalveerimisest mõnes Balti riigis, vastas Ingves, et pankade jaoks ei ole sisuliselt vahet. "Laenukahjumid kasvavad mõlemal juhul," ütles Ingves.

Samal seisukohal oli Swedbanki riskijuht Göran Bronner, kes andis eile pika intervjuu Rootsi uudisteagentuurile Direkt. "Majanduslik mõju sellisest programmist (kohandumine deflatsiooni kaudu - toim) või devalveerimisest on enam-vähem sama. Valuutade devalveerimise korral oleks toibumine ehk kiirem, laenukahjumid tuleks aga kiiremini kätte," ütles Bronner. "Ma ei taha prognoosida devalveerimise tõenäosust, kuid kui see juhtub, siis meie oleme valmis," ütles Bronner, kelle sõnul on pank selle riskiga oma plaanides alati arvestanud.

Bronner möönis, et suurim mõju oleks eurodes antud laenudele. Et aga need laenud on läinud suhteliselt jõukamale elanikkonnale, loodab Bronner, et need inimesed suudavad laenude teenindamist jätkata ka pärast devalveerimist.

Võimaliku devalveerimise mõju ulatus naaberriikidele sõltub Bronneri sõnul sellest, millises riigis see toimub.

Bronner rõhutas, et pank ei püüa mõjutada Balti riikide poliitilisi otsuseid. "Raha- ja eelarvepoliitika Balti riikides on iga riigi enda asi. Meie andsime laenu, tõenäoliselt liiga palju, kuid stabiliseerimispoliitika eest kannavad riigid vastust ise. Meie sellesse ei sekku," ütles Bronner.

Kuigi IMFga sõlmitud laenuleping sunnib Lätit hoidma eelarve puudujääki 4,9 protsendi tasemel, on Läti valitsuse eelarve defitsiit kärisenud juba 9,2%-le.

Kui aga Läti valitsus suudab Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Euroopa Komisjonile esitada laenuandjaid rahuldava struktuuri reformide ja eelarvekärbete kava, võib Läti kätte saada järgmise väljamakse läinud aasta lõpus kokku lepitud 7,5 miljardi euro suurusest abilaenust, ütles eile rahandusminister Einars Repše. Ta rõhutas, et defitsiidi kärisemine 9,2%-le ei ole kõnelustel peamine komistuskivi.

Repše sõnul on Lätil kaks probleemi: praegused eelarvetulud ei võimalda ülal pidada nii suurt riigiaparaati ega tagada avalikus sektoris senist palgataset.

Valitsus plaanib siiski kärpida eelarve defitsiiti 7%-le. "Aasta lõpus võib ilmneda, et prognoosid olid liiga pessimistlikud ja majanduse toibumine tuleb kiirem, kui eksperdid prognoosivad. Praegu tuleb aga töötada pessimistliku stsenaariumi järgi," ütles Repše.

Eile kordas Läti peaminister Valdis Dombrovskis valitsuse seisukohta, et Läti latti ei devalveeri.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing