Riigikogu päev: eelarve, maksutõusud ja tööleping

Kaheprotsendipunktise käibemaksutõusu poolt hääletas 56 Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning roheliste saadikut, vastu olid 36 keskerakondlast, rahvaliitlast ja sotsi.

Kütuseaktsiis kerkib 10-12 protsenti, aktsiisi mõjul kallinevad bensiin ja diisel kuni ühe krooni võrra liitri kohta. Samuti kerkib maagaasi aktsiis juulist 3,7% ning jaanuarist ka tubakaaktsiis.

Õhtul võttis riigikogu 51 poolt- ja 32 vastuhäälega vastu ka valitsuse eelnõu 1. juulil jõustuva töölepingu seaduse muutmiseks. Eelnõuga lükati edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmine kuni aastani 2013.

Töötuskindlustushüvitis väheneb esimesel sajal päeval võrreldes 17. detsembril 2008 vastu võetud seadusega 70%-lt 50%-le ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50%-lt 40%-le. Lisaks lükati 1. jaanuarini 2013 edasi riigieelarvevahenditest lapsepuhkuse hüvitamine töötasu alammäära alusel ja isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel.

Seadusmuudatus näeb ette ka õppelaenu hüvitamise lõpetamise ja haigushüvitiste kärpe. Selle tulemusel saab haige lapsega kodus olev vanem alates juulist senise täispalga asemel hüvitist 80% palgast ning kui töötaja on ise haiguslehel, siis senise 80 asemel 70% palgast.

Lisaks kiitis riigikogu heaks teise negatiivse lisaeelarve, mis hõlmab ka riigiametnike palgakärbet ning arvestab eelmainitud maksutõusude ja kärbetega.

Lisaeelarve kolmas lugemine kulges riigikogus eile hommikul üle kivide ja kändude ning katkestati opositsiooni nõudmisel segaduse tõttu eelnõude arutamise järjekorras. Sotside fraktsiooni esimees Eiki Nestor juhtis rahanduskomisjoni juhi Taavi Rõivase tähelepanu, et riigikogu menetleb eelnõusid vales järjekorras ning lisaeelarve eelnõu ei saa vastu võtta enne, kui selles sisalduvad maksumuudatused pole heaks kiidetud.

Hommikuse istungi täitsid opositsioonipoliitikute kriitilised sõnavõtud ning teravad küsimused maksu- ja aktsiisitõusude ning nendega kaasnevate tagajärgede kohta. Vähemusvalitsust süüdistati roheliste ebamõistlike nõudmistega arutult kaasa jooksmises. Muu seas nõudis keskfraktsiooni värske juht Kadri Simson Eestile "uut toimivat ja lahendustele suunatud valitsust".