Põllumees usaldab töö asendajale

Kadrin Karner 29. juuni 2009, 00:00

Eesti Talupidajate Keskliit pakub talupidajale riigi raha toetusel võimalust puhata ning tellida tallu asendustalunik, kes töö ära teeb. Seda võimalust kiidavad ka teenust kasutanud talunikud ise.

2007. aastal käima läinud asenduspõllumeeste kasutamine kogub pooldajaid, räägib Eesti Talupidajate Keskliidu asendusteenistuse direktor Riina Kaldaru. Tema sõnul on selleks aastaks ette nähtud 10 000 töötunnist 5000 juba kasutatud. Läinud aastal kasutati asendusteenistust terve aasta peale kokku umbes 6000 töötundi.

Eestis on praegu umbes 20 asendustalunikku, Kaldaru sõnul neist praeguse nõudluse juures piisab, kuid tegelikult on seda ikka vähe. "Hakkab kujunema olukord, et talunik julgeb kodust ära minna, sanatooriumi või laulu- ja tantsupeole," räägib ta.

Kaldaru sõnul ollakse siiani taludesse saadetud asendajatega rahul. Teenuse osutamise suurenemisega on kaasnenud ka paar vaidlusalust juhtumit, kuid erandid kinnitavad reeglit - üldiselt ollakse tänulikud, et teenus on käivitunud ja asendajad usaldusväärsed. Kõige paremini on süsteem käivitunud Lääne regioonis Pärnumaal. "Rahulolu näitab korduvtellimine," ütleb ta.

Kuigi riik maksab suurema osa asendusteenuse kuludest, on Kaldaru sõnul hea, et talunik ka oma raha sellesse panustab. "Kui maksad ise, nõuad ka kvaliteeti, tegemist on alt üles suunatud kontrollisüsteemiga," selgitab Kaldaru.

Harjumaa talupidaja Mihkel Reimann kasvatab teravilja ja toodab piima, tal on 120 lüpsilehma, 100 noorlooma ja 300 hektarit põllumaad ning veel rohumaadki. Reimannil jätkub asenduspõllumehe süsteemile vaid kiitvaid sõnu. Ta ise on kasutanud asenduslüpsjaid kolmel korral ning on nende tööga väga rahule jäänud. "Kirjutasid kõik üles, mis oli vaja teha, see oli väga tore, ja said pärast ise hakkama," märgib Reimann.

Tema sõnul on kõige olulisem leida alguses aega uue töötaja juhendamiseks. "Natuke peab närvi ka olema, sest ta ei tee ju kohe nii nagu teised inimesed sinu talus," räägib ta.

Reimann soovitab asendustöötajaid ka teistele talunikele. "See on kõige parem variant. Kui sul on lepingud tehtud teenistusega ning kui homseks on inimest vaja, siis ta on ka homme lõunaks olemas. Kuskilt mujalt nii kiiresti inimest ei saa ju," on ta rahulolev. Kui uut töötajat otsida, peab arvestama vähemalt nädalase otsimisrõõmuga ning umbes kuuajalise koolitusperioodiga.

Asendustalumehe taotlejatele esitatud nõudeid peab Reimann õigustatuks. "Kuskil peab piir olema. Muidu poleks neid inimesi nii palju võttagi, kui kõik saaks asenduspõllumeest tellida."

Pärnumaal Männituka talus 96 hektaril teravilja kasvatav ning mahepõllundusele suuna võtnud piimakarjatalunik Margus Saare kasutas asenduspõllumeest sel aastal esimest korda. Ta loodab teise asendamise korra sügisese viljakoristuse ajaks jätta. Saare lubas endale turgutust sanatooriumis. "Mina isiklikult arvan, et see on teretulnud asi ja paremat asja praegu olla ei saa," räägib ta. Senini on hakkama saadud peamiselt oma pere abiga ja nii mõneski kohas on käimata jäänud.

Tiina Lubja on talutöid teinud eluaeg ning nüüd on asendamas käinud juba kümnes talus Järva-, Rapla- ja Jõgevamaal. Lubja on palgaga rahul ja töö konti ei murra. Päevas tehakse keskmiselt kaheksa tundi tööd, kuid see pole tema sõnul reegel: "Kui läheb kauem, läheb kauem."

Kuidas talunikud võõra inimese vastu võtavad ja kas usaldavad teda? Eks mõni ikka esialgu jälgib ka, aga julgevad küll, kui ära näevad, kuidas tööd tehakse, nentis Lubja. Ta lisas, et tööd võiks rohkemgi olla, aga eks talunikel on raske ja asendaja võetakse vaid hädaolukorras.

Lubja jaoks asenduspõllumehele seatavad nõuded karmid ei ole, kuna tema on saanud diplomi Kuremaa zootehnikumis, olnud brigadir ning ka ühistute ajal talutöid teinud. "Ma muud tööd ei oska tahtagi," lisab ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing