Tänane päev muudab Eesti ettevõtluskliimat

Eesti Viljasalve endine nõukogu esimees, praegune Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees ja selle tütarettevõtte Kehtna Lihatööstuse juhatuse liige Märt Riisenberg nendib, et tema peret mõjutab kõige enam ikkagi käibemaksu ja kütuse hinna kerkimine.

"Noh, mis haigushüvitiste maksmise muutmist puudutab, siis ikka ju loodad, et tervis püsib korras ja haigused ei kimbuta," lisab Riisenberg muiates.

Kui Riisenbergi meeles tärkab aga ettevõtja, siis teeb ta käibemaksu ja kütuseaktsiiside tõusu maatasa.

"Loomulikult olen neile tõusudele vastu. Ilmselt lõpptarbija jaoks hinnad nii palju poes ei tõusegi, kui aktsiiside ja käibemaksu tõus tuleb, aga tootjate konkurentsivõimele tähendavad maksutõusud paratamatult suurt lööki. Ettevõtjana ootaksin riigilt seadusemuudatusi, mis aitaksid konkurentsivõimet kergitada. Mõtlen seda, et ettevõtja kahjum ei suureneks või jääks see vähemalt stabiilseks. Kui ettevõte suudab kasumit teenida, siis suudab ta ka riigimakse ja oma töötajatele palka maksta," räägib Riisenberg.

Riisenberg julgeb riigi seisukohast kahelda maksutõusude kasumlikkuses.

"Kui peaminister Ansip on veendunud, et raha riigikassasse laekub, siis… Kindlasti raha tuleb, aga millise hinnaga. Valus asi on see igal juhul," ohkab Riisenberg.

Kas käibemaksu ja aktsiiside tõstmise asemel olnuks paslik kärpida pensione ja vanemapalka?

"Paljud pensionärid minu tutvusringkonnas on öelnud, et kui see kevadine pensionitõus oleks ära jäänud, siis ei oleks sellest midagi hullu olnud. Nad oleksid selle üle elanud. Kui sellest tasemest nüüd kärpida uuesti tagasi, siis võib-olla ei olekski see nii kole," arutleb ettevõtja.

Riisenberg lisab, et parema meelega näinuks ta käibemaksu tõstmise asemel paariprotsendilist tulumaksumäära kerkimist.

Muide, uue, peaaegu üdini tööandjatemeelse töölepinguseaduse jõustumine Riisenbergi ei lohuta. Oma ettevõttest on ta juba ammu kasutud inimesed koondanud, mistõttu täna jõustuv seadus ärimehe meelest vähemalt tema firmale mingit hetkelist kasu ei tõota.

Kriisist nende muutustega välja ei tule. Täna jõustuvad muudatused töölepinguseaduses ei oma minu arvates suurt kiiret efekti. Suvi toob kaasa ajutiste töökohtade pakkumise suurenemise (teeninduses, põllumajanduses, turismis), mis leevendab seda efekti, mida esialgne koondamiste laine võib kaasa tuua.

Samas arvan, et väga suured koondamised on juba ära tehtud. Tänast päeva ootavad võib-olla mõned väikeettevõtted, samas ei ole nende mõju koguhõivele väga suur. Kas midagi oleks teisti, kui see seadus ei oleks jõustunud? Sel juhul oleksid need inimesed, keda nüüd koondatakse, lahti lastud aprillis-juunis. Kokkuvõttes oleks olukord suvel olnud sama. Tegelik tööturu olukord selgub alles sügisel, kui ajutiste tööde osakaal väheneb. Sügisel hakkab suure tõenäosusega töötus jälle kasvama.

Pikas perspektiivis on uus seadus positiivne, sest loodetavasti hakkavad ettevõtjad seda paremini järgima võrreldes varem kehtinud töölepingu seadusega.

Kaudsete maksude suurendamine vähendab tarbimist ja tarbimise vähendamine süvendab majanduslangust, aga sellest on nii palju viimasel ajal kirjutatud, et ei ole mõtet aabitsatõdesid üle korrata. Palgakärped vähendavad samuti tarbimist, mis kokkuvõttes süvendab langust. Siin on efekt natuke väiksem, sest deflatsioon tähendab seda, et langevad ka hinnad ehk siis inimeste reaalne ostujõud nii palju ei lange, kui palju väheneb palk. Sellele viimasele efektile töötab vastu käibemaksu tõstmine ehk siis hinnalangus tuleb oodatust väiksem, võib-olla on tegemist hoopis väikese hinnatõusuga. Seda näeme lõplikult alles aasta lõpus.

Kokkuvõttes ma ei usu, et ükski nimetatud meetmetest, mis täna jõustuvad, aitaksid kuidagi kaasa majanduse elavdamisele või kiirendaks majanduslangusest väljatulemist. Tegemist on varem eelarvepoliitikas tehtud vigadest tekkinud rahaliste aukude lappimisega, ei muud.