Gruusia ahvatleb jätkuvalt Eesti ärimehi

Nii ütles neljandat aastat Gruusias tegutseva Port Artur Grupi üks omanikke Kaido Kruusoja Äripäevale, et algne plaan rajada Thbilisist 12 km kaugusele 60 hektari suurusele maa-alale tööstusküla on jätkuvalt jõus. Vahepeal on sellest välja kasvanud ja jõudsamaltki edenenud veel teinegi tegevusala - Gruusia torumajanduse kaasajastamine, kus praegu valitsevad tehnoloogiad kuuluvad Eestis juba ammu muuseumide pärusmaale.

Plaan on Gruusiasse vahendada Euroopa ühe suurema plastiktorude tootja Pipelife'i toodangut, mida firmal endalgi oma tööstusküla kommunikatsioonide ehitamisel vaja läheb. Lisaks on kavas kohapeal käivitada sade- ja reoveekaevude tootmine.

"See ei ole mingi megainvesteering, "tehas" kõlab veidi pidulikult," märkis Kruusoja. "Kaevude Eestist vedamine on mõttetu tegevus, kui ees vilguvad projektid 3000-5000 kaevuga," ütles ta.

Tööstuskülast peaks aga saama platsdarm, mis koondab alustavale ettevõtjale vajaliku info kuni selleni välja, et teeme tööstushoone platsile valmis, ütles Kruusoja.

Neinar Seli plaanid hakata Gruusias äripartneritega graniitkillustikku tootma, jäid aga Gruusia-Vene sõja puhkemisest katki. "Jah, jõudsime sellisesse faasi, kus olid välja vaadatud purustamise traktorid ja kaevandamise tehnika," nentis Seli, "aga ära osta ei jõudnud ja kahju ei kandnud." Plaanid jäid soiku vähemalt seniks, kuni Gruusias poliitiline olukord stabiliseerub.

Venemaa pidev ähvardus võimaliku uue sõja puhkemiseks on Gruusiale rohkemgi kahju põhjustanud kui mullu augustis puhkenud sõda, ütles Gruusiast aastaid pähkleid eksportinud Germund Hulgi OÜ juht Aivar Vomm.

Aasta esimeses kvartalis on välisinvesteeringute sissevool riiki kahanenud läinud aasta sama perioodiga võrreldes 538 miljonilt dollarilt 125 miljonile dollarile ning 2007. aasta 12protsendilise kasvu asemele prognoositakse Gruusia majandusele tänavu 1,5-1,9protsendilist langust. Paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on langus palju suurem.

Ärivõimalusi oleks riigis küll - kinnisvarasektorist kaubanduse ja energeetikani. Samuti tööstuses, mille arendamine võimaldaks Gruusia impordisõltuvust oluliselt vähendada. Nii mõnegi Eestis jõude seisva tootmisliini võiks üle viia. "Maksukliima on väga hea ning valitsus on palju vaeva näinud, et riiki edasi viia ja arendada," ütles Vomm.

Oma ettevõtte aastataguse sõja kahjusid kommenteerides ütles Vomm, et neil läks hästi - tehased jäid terveks ja rüüstamata.

Gruusias plaanib tegevust jätkata ka Grader Service ASi juht Urmas Grauen, kes alustas aastapäevad tagasi investeeringuga hotelli Bakuriani suusakuurordis ning peab praegu enda sõnul läbirääkimisi nii tööstuse kui ka teede-ehituse liinis. Ent uue sõja hirmus on kõik ootel. "Suuri tehinguid praegu ei tehta," ütles Grauen.