Eerik-Niiles Kross teenis Gruusia sõja aastal miljoneid

Teisisõnu, 2007. aastal oli Krossi grusiinidele nõuandeid jagava osaühingu käive kõigest 8 miljonit krooni, eelmisel aastal kerkis see aga tervenisti 27,5 miljonini.

Kross kirjutab OÜ Trustcorp 2008. aasta aruandes, et "konsultatsiooniteenuste järele, eriti Lõuna-Kaukaasia ja Balkani regioonis on jätkuvalt väga suur nõudlus. OÜ Trustcorp on seniste klientide silmis suutnud enda võimekust tõestada ja see kindlustab vajaduse tema pakutavate teenuste järele."

Neli protsenti osaühingu käibest tuli Eestist ning 96 protsenti Gruusiast.

Eerik-Niiles Kross Äripäeva meilitsi saadetud kommentaaripalvele ei vastanud.

Krossi teatakse ka selle järgi, et ta allkirjastas 1995. aastal Tallinna linnaga üürilepingu Toompeale elamispinna saamiseks.

"Erastamishind oli midagi 20 000 EVP krooni (ca 2600 krooni - toim) ja ülejäänu oli EHI (räämas maja oli 1990. aastate keskel üürile antud Eesti Humanitaarinstituudile, kes ei suutnud sellega midagi ette võtta - toim) kompensatsioon. Ma mäletan, et maksin kokku 300 000-400 000 krooni vahel," on Kross SL Õhtulehele meenutanud.

1999. aasta novembris hoolitses Kross riigikantselei luurekoordinaatorina - seal kogunesid tema kätte Eesti kõigi luuretalituste materjalid - isiklikult selle eest, et hiljem kelmiks osutunud raudtee-erastaja Antonio Angotti saaks ühe päevaga tähtajalise elamisloa. Varem oli Kross korduvalt helistanud piirivalve peadirektorile Tarmo Kõutsile ning palunud Angotti üle piiri lubada.

2000. aastal selgus, et toonane luurekoordinaator Kross kasutas riigikantselei eelarvest ligi 250 000 krooni Keila-Joal ühe nn valitsussuvila kapitaalremondiks, kuhu hiljem perega elama kolis.

President Toomas Hendrik Ilves andis mullu Krossile Valgetähe III klassi teenetemärgi põhjendusega, et too on aidanud Eestit NATOga liita.