Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
FIEde registreerimine läheb kui lepase reega
"FIEde ümberregistreerimine on vajalik selleks, et kõik juriidilised isikud oleksid registreeritud ühes registris ning andmed ühest andmebaasist kättesaadavad," põhjendas registrite ja infosüsteemide keskuse teenuste osakonna infoteenindaja-kliendihaldur Heilika Kutsch nõuet, et 2009. aasta jooksul peavad kõik FIEd, kes seni on olnud registreeritud vaid maksu- ja tolliametis, ja vabakutselised loovisikud ennast ümber registreerima äriregistrisse.
Kutschi sõnul deklaratsioonide esitamise osas muudatusi ei tule, mis tähendab, et ka edaspidi tuleb deklaratsioonid esitada piirkonnajärgsele maksu- ja tolliametile.
Äriregistri statistika näitab, et kõige enam on kasvanud tänavu esimesel poolaastal FIEde registreerimine põhitegevusalana nn muud teenindavad tegevused, lausa 588 protsenti. Siia kuuluvad väga erinevad teenuseliigid, nagu organisatsioonide tegevus, usuliste, poliitiliste, kultuuriliste, hariduslike või meelelahutuslike ideede ja tegevuste edendamine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustehingute registri talituse spetsialist Anne Raadla rääkis, et nemad märkasid aasta esimesel poolel ettevõtjate registreerimise suurenemist just ehituse valdkonnas. "Tõenäoliselt paljud, kes suurtest firmadest lahkusid, tegid omaette firmad," oletas ta.
EASi alustavate ettevõtete divisjoni juhi Dmitri Burnaševi sõnul on FIEde esitatud taotluste arv alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse ning stardilaenu programmi olnud ootuspärane. "Poolaastas laekub FIEdelt keskmiselt 10-15 taotlust. Viimase poolaasta jooksul on FIEd esitanud 11 taotlust," märkis Burnašev.
Sel nädalal kehtima hakanud lihtsam toetuse taotlemine võib kaasa tuua ka FIEde suurema huvi, seni on valdava osa taotlustest esitanud osaühingud, rääkis Burnašev.
Tänavu ennast äriregistris FIEna arvele võtmisel on väga praktiline põhjus, kuna rasketel aegadel on niiviisi lihtsam tööd teha kui firmas palgatöötajaid omada, põhjendas projekteerimistöid tegeva aktsiaseltsi omanik Jaan Juht.
"Põhjus on lihtne - kuna ettevõttega on praegu seisud kehvad ja ettevõttega peab töölisi üleval hoidma," ütles Juht. "FIEna ma tegelen projekteerimisega ja ma ei pea siia omale kedagi võtma või kui ma võtan ja teen töid, siis kasutan ka teiste FIEde teenuseid."
Juht kinnitas, et tema maksude tasumisega probleeme pole. "Ma ei maksa neid õnneks," lausus ta. "Kõik on absoluutselt seaduslik, mingisugust musta äri ei ole."
Juht ütles, et tasub käibe- ja tulumaksu vaid siis, kui tulevad suured ülejäägid. "Aga seda annab reguleerida, et selliseid ülejääke ei tekiks. Peab kogu aeg protsessi jälgima. Kui tuleb kasum, siis tuleb selle eest kiiremas korras midagi muretseda."
Mullu katlakütja kohalt koondatud ja uue ameti omandanud ning EASilt starditoetust saanud nüüdne korstnapühkija otsustas hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks ennekõike seetõttu, et olla iseenda peremees.
"Varasemalt olin katlakütja. Koondati. Õppisin uue ameti. Olen iseenda peremees ja teen korstnapühkimistöid," loetleb Pärnumaal tegutsev Arno Jõe põhjuseid, mis ajendasid teda tänavu FIEks hakkama.
Jõed kõrged maksud seni, kuni tööd on, ei hirmuta. "Riik võiks küll praegu mõistvam olla," märkis Jõe, pidades silmas maksukoorma vähendamist. Näiteks esimese paari aasta jooksul võiks riik algajatelt FIEdelt väiksemaid makse küsida, sest just algus on raske, lisas ta.
Tänavu mais sai mees EASilt 47 838 krooni alustava ettevõtja starditoetust. "Selle raha eest liisisin kaubiku ja tööriistu, ega rohkem ei olegi saanud," ütles Jõe, mida ta saadud rahaga tegi.
"Ausalt öeldes keskmiselt," vastas Jõe küsimusele, kuidas senini korstnapühkimisega läinud on. "Ei ole väga kehvasti ega ka väga hästi. Miljonäriks ei ole veel saanud," ütles ta muheledes.