TeliaSonera löök allapoole vööd

On ju need kaks Baltimaade telekomifirmat olnud tänu senisele dividendipoliitikale üsna turvalised investeerimisobjektid, seda eriti praegustel heitlikel aegadel. Tänu möödunud sügisest kuni selle kevadeni toimunud Balti aktsiate suurele väljamüügile välisinvestorite poolt oli ka aktsiate dividenditootlus muutunud äärmiselt atraktiivseteks. Enne ülevõtmispakkumist võis Eesti Telekomi aktsia dividenditootluseks hinnata kuni kümmet, TEO aktsiale koguni kuni 16 protsenti.

Pole siis ka mingi ime, et just Eesti Telekomi ja TEO aktsiaid loeti suhteliselt turvaliseks investeeringuks, mida praeguses ebakindlas olukorras finantsturgudel hädasti vaja on.

Seetõttu oligi Eesti Telekomi aktsionäride arv kasvanud aastatagusega võrreldes enam kui tuhande kontoomaniku ehk 27 protsendi võrra, 4797 investorini.

Tundub, et Eesti Telekomi börsistaatus sõltub täielikult Eesti valitsusest, kelle käes on koos Arengufondiga kokku veidi üle 27,17 protsenti ettevõtte aktsiatest. Kui riik pakkumise vastu võtab, vajaks TeliaSonera ülevõtmispakkumise õnnestumiseks veel 2,71 protsenti aktsiatest. See sõltub peamiselt küll peamiselt välisfondidest, aga ma kardan, et see väga keeruline ei ole. Kui niimoodi juhtub, on see üsna tugev löök kohalikele väikeinvestoritele, sest võiks öelda, et vähemalt tuhatkond väikeinvestorit on ostnud väärtpaberit just tulevaste dividendide pärast.

Tunduvalt keerulisem on TeliaSoneral aga Leedu telekomifirma ülevõtmine. Nimelt kuulub enam kui kolmandik TEO aktsiatest institutsionaalsetele ja väikeinvestoritele. Eelmise aasta lõpu seisuga kuulus 11,65 protsenti aktsiatest eraisikutele. Mulle tundub, et investorid peavad 31protsendilist preemiat (TeliaSonera tegi TEO aktsiatele pakkumise 1,83 litti, võrrelduna reedese sulgemishinnaga 1,40 litti) liiga väikeseks.

Kui riik võtab pakkumise vastu, on tegemist ilmselt hea uudisega Eestile, aga halva uudisega Telekomi neljale ja poolele tuhandele Eesti aktsionärile.

Juhul, kui TeliaSonera ülevõtmispakkumine õnnestub (mis tundub üsna tõenäoline), jäävad Talllinna börsist järele vaid riismed.

Reedese sulgemishindade järgi ehk vahetult enne ülevõtmispakkumist oli Tallinna börsiettevõtete turuväärtus kokku 24,4 miljardit krooni, sellest 10,3 miljardit moodustab Eesti Telekom.

Kui Telekom börsilt ära läheb, jääb isegi aktsiate eilset hinnarallit arvestades järele 15 miljardit krooni ehk alla miljardi euro. Viieteistkümnest allesjäävast börsiettevõttest (Luterma ehk endine Kalev läheb samuti peagi minema) jääb enam kui miljardi krooni suuruse turuväärtusega ettevõtetest alles vaid viis: Tallink (4 mld krooni), Tallinna Vesi (3 mld kr), Tallinna Kaubamaja (2,4 mld kr), Olympic EG (1,4 mld) ja Merko Ehitus (1,3 mld kr).

Allesjäävate börsettevõtte hulka kuuluvad ka Järvevana, mis on sisuliselt üks kohtutoimik ning Trigon PD nimeline maatükk Pärnus.