Tähtede sadu keset luksust

Viimastel aastatel on üheks õige valusalt kannatanud valdkonnaks seoses turismi vähenemisega kahtlemata olnud hotellindus, eriti luksushotellide majandus. Et kuidagi ots-otsaga kokku tulla, on maailma suuremad ketid hakanud, küll suure südamevaluga, pardalt heitma raskesti kogutud ja hoolikalt hoitud tärnikesi.

Tärnide säilitamine, eriti kui neid on luksushotellile vastaval hulgal, nõuab väga suurt kapitalimahutust ja pidevalt kõrgeid kulusid. "Tärnid ei põhine tehtud investeeringutelt saadud heal tootlusel," nentis ka hotelliketi Hilton endine juht Stephen Bollenbach.

Lisaks jääb neid, kel oleks raha kogu viie tärni teeninduse eest maksta, üha vähemaks. Juulikuise seisuga langes Bloombergi andmetel ülemaailmne luksushotellide täituvusprotsent 57-le aastataguselt 71-lt, mis on kõigist majutustüüpidest üsna arusaadavalt suurim kukkumine.

Kõige luksuslikumate hotellide keskmine toahind langes 16 protsenti, 245,13 dollarile. Keskmise tasemega hotellides langes toahind 13 protsendi jagu 87,12 dollarile.

Paljud uhkemad hotellid on astumas rasket teed ning jätavad suure kurbusega maha mõne tärnikese, et jätkata malli poolest veidi tagasihoidlikuma profiiliga majutusasutusena. Sinna kuulub muu hulgas hotellikett Hilton, kes loobus oma Viini kesklinnas asuva Hilton Plaza kõrgeimast reitingust ning InterContinental, kes pidas õigemaks mitte uuendada oma kõrgeimat tärnitaset sama linna hotellis.

"Isegi kui säästad natukene, näiteks toiduhulgalt buffeé-laual, erinevate õunasortide vähendamisega valikus ja basseinitemperatuuri alandamisega kraadi või paari võrra, muudab see kulusid tähelepanuväärselt," kinnitas InterContinental hotelligrupi juht Andrew Cosslett. Ja raha on luksuse hoidmiseks vaja.

Seega, kui ei häiri mõne lisateenindaja puudumine basseini ääres ning šokolaad padjakesel pole just kõige olulisem hotellivaliku kriteerium, saab reisija praegu ära kasutada suhteliselt harvaesinevat võimalust ööbida väga luksuslikes kulla-karra tingimustes oluliselt taskukohasema hinnaga.