Kui lapsi pole, jääb ka õpetajaid üle

Äripäev õnnitleb kõiki lapsi ja nende vanemaid kooli alguse puhul. Ühtlasi peame enda kohuseks homse päeva taustal ka veidi kaugemale tulevikku vaadata.

Homme algaval õppeaastal läheb kooli 5500 last ja noort vähem kui möödunud õppeaastal. Haridusministeeriumi prognoosi kohaselt ei pöördu õpilaste arvu langus taas tõusule enne kui 2013. aasta sügisel.

Laste arvu vähenemine paneb niigi säästukuuril riigi tugeva surve alla vähendada lähiaastatel õpetajate arvu. Otse öeldes: ees ootavad õpetajate suurkoondamised.

Otse ütlemist on tarvis, sest õpetajakohtade kärpimine on teema, millest poliitikud ei soovi avalikult rääkida. Kui juba õpetajate palgad on pensionide kõrval üks tabuteema, siis muidugi ei taha keegi öelda, et õpetajad peavad varsti sootuks muu töö leidma.

Kuid Äripäev soovitab haridusministril ja ülejäänud valitsusel siiski sellest juba nüüd kõnelda.

Demograafiat soovmõtlemine ei muuda. Kõige lastevaesemaks jäävad gümnaasiumiklassid: kui viimasel õppeaastal oli ses astmes üldhariduskoolide päevases õppes 31 000 noort, siis 2013. aasta sügisel on neid haridusministeeriumi ennustuste kohaselt juba kolmandiku võrra vähem. Tõsi, esimesse klassi minejate arv on juba nüüd vaikselt tõusma hakanud, kuid ka madalseisust üle saades ei tule meie koolidesse enam nii palju lapsi kui beebibuumi ajal.

Tegelikult on majanduslangus juba praegu muutnud õpetajakoha populaarseks: üle hulga aja ei pea mitte koolid õpetajaid tööle meelitama, vaid vabadele kohtadele on tekkinud konkurents. Nii märkis Õpetajate Lehe peatoimetaja Tiia Penjam nädal tagasi Eesti Päevalehele, et tänavu on neil tavapäraste leheküljetäite kuulutuste asemel ilmunud õpetajatele vaid üksikud tööpakkumised. Koolijuhid ja tööotsijad kinnitavad, et nüüd on valmis õpetajakutse vastu võtma ka need, kes enne selle ära põlgasid.

Probleem on muidugi raske, sest järsk kärpimine võib tekitada samasuguse olukorra nagu lasteaedadega: algul pandi neid kinni, nüüd on kohti jälle puudu. Liiati pole hea põhihariduse pakkumine igale lapsele kodukohast sõltumata mitte ainult sotsiaalse õigluse küsimus, vaid ka puhtmajanduslik mõtlemine: kui me piirame laste potentsiaali, piirame ka oma tuleviku majanduskasvu.

Kuid asju tuleb hakata ümber korraldama. Haridusminister Tõnis Lukas ütles hiljuti, et meie koolivõrk on rajatud eeldusele, et igal aastal alustab kooliteed vähemalt 20 000 õppurit, kuid vahepeal oleme langenud 12 000 peale.

Ülikoolid on hakanud tulevikku vaatama: neile on üheks lahenduseks välisüliõpilased. Algklassides seda teed aga minna ei saa. Ainuke võimalus on kuum kartul välja sülitada ja hakata õpetajate arvu vähendama.

Autor: ÄP