Põhi küll, aga kas lõplikult?

Viimasel ajal on maailmamajanduses hakanud ilmnema optimistlikumad noodid. Välisnõudluse paranemine võimaldab väikesel avatud majandusel kasvu taastada, kui kodus on asjad korras.

Vaatamata Eesti inimeste enesepiitsutajalikule kalduvusele välisanalüütikute tihtipeale kergekäeliselt pillatud ja väheargumenteeritud arvamusavaldusi võimendada, on tegemist siiski mitte Eesti ega Läti, vaid globaalse majanduskriisiga.

Enamiku riikide majanduse maht on jõudnud tagasi 2005.-2006. aasta tasemele, kusjuures langus on suurem varem kiirelt kasvanud ja eksportivates riikides.

Vastupidiselt levinud õpikutarkusele ei ole devalveerunud valuutadega riigid paremas olukorras kui teised ning nendegi eksport pole märgatavast langusest pääsenud. Kodumaises valuutas võib neist mõne majandus isegi kasvada, kuid tegelikult on nad naabritega võrreldes vaesemaks jäänud.

Globaalses majanduslanguses pole ekspordi languse taga mitte riigi vähenenud konkurentsivõime, mida devalveerimisega lahendada, vaid üldine nõudluse langus.

Eestis algas buumijärgne makromajanduslike tasakaalustamatuste korrigeerimine koos majanduskasvu aeglustumisega juba 2007. aasta algul. Hiljem lisandus sellele nõrgem välisnõudlus, mis muutis kohanemisprotsessi valulisemaks.

Praegused kahekohalised majanduslanguse numbrid on aga enamjaolt põhjustatud juba kogu maailmamajandust 2008. aasta viimastel kuudel tabanud šokist.

Pärast paarikvartalist järsku langust raporteerisid mõned riigid teises kvartalis juba majanduskasvu võrreldes esimese kvartaliga. Meie kaubanduspartnerite majandusprognooside allapoole korrigeerimine on lõppenud.

Esialgu on vara öelda, kas tegemist on lõpliku pöördepunkti või ajutise paranemisega, kuna majanduskasvu taastumine baseerus valitsuste suurtel toetuspakettidel. Viimased on aga lõppemas, kuna paisunud eelarvedefitsiidid rohkemat ei võimalda, ning võib järgneda uus langus.

Majandustsükli pöördepunkte on raske ette ennustada ja seetõttu sisaldab rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos kahte stsenaariumi.

Eesti kvartaalne majanduslangus on aeglustunud ning lähiajal jõuame olukorda, kus SKP eelneva kvartaliga võrreldes enam ei lange.

Prognoosi positiivse stsenaariumi aluseks on optimistlike analüütikute arvamus, et nullkasv saabub juba kolmandas kvartalis. Praegu kaldume veel konservatiivse prognoosi poole, mis eeldab nullkasvuni jõudmist neljandas kvartalis. Igal juhul on selge, et teisel poolaastal olukord paraneb, kuid 2010. aasta osas on rohkem ebaselgust. Põhiküsimus on, kui kindlatel alustel on väliskeskkonna paranemine.

Kuna Eestis algas majanduslangus teistest riikidest varem, siis oli valitsus sunnitud ka eelarvepoliitika korrigeerimisega varem pihta hakkama. Seetõttu on Eesti suutnud oma riigirahanduse paljudest teistest riikidest märgatavalt paremas seisus hoida.

See tähendab, et oleme püsinud euroga ühinemise kursil. Kindlalt oleme sel sügisel täitmas hinnastabiilsuse kriteeriumi, ka ei teki kahtlusi inflatsioonikriteeriumi täitmisega. Edasine sõltub sellest, kas me suudame eelarvedefitsiiti piisavalt vähendada.

Globaalne majanduskriis on näidanud euroalasse kuulumise eeliseid. Euroklubi liikmepilet on andnud kvaliteedimärgi, euroala liikmeid peetakse võimeliseks ka kõige hullemast kriisist välja tulema. Seepärast peab valitsus eelarvedefitsiidi lubatud piires hoidma.

Autor: Andrus Säälik