Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
KUIDAS maksustada dividende?
Nüüdseks on enamik oma majandusaasta aruanded kinnitanud ning mitmelgi seisab ees kasumi jaotamine dividendide vormis.
Ülevaate sellest, kuidas kuuluvad dividendid maksustamisele, andis 27. augustil toimunud Äripäeva seminaril advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius maksukonsultant Marko Saag.
Dividendide maksustamist peetakse sageli küllaltki lihtsaks - kui maksad dividende, tuleb maksta ka tulumaksu. Marko Saag märkis, et osaliselt on see isegi õige, kuid dividendide maksustamise osas esineb sellest üldreeglist mitmeid erandeid. Kuna sellised erandid asuvad tulumaksuseaduses erinevates paragrahvides (mitmed neist rakendussätetes, kuhu seaduse lugemisel tihti ei satuta), on need jäänud sageli tähelepanuta ning toonud kaasa ka topeltmaksustamise. Seetõttu vaatamegi üle dividendide maksustamise peamised põhimõtted.
On ääretult oluline, et dividendide maksmine ja deklareerimine analüüsitaks põhjalikult läbi. Kaardistataks selgelt vabastus- ja krediidimeetodi kasutamise ning välisriigist saadud tulult kinnipeetud tulumaksu mahaarvamise võimalused. Oluline on selgeks teha, millistel deklaratsioonidel ja lahtrites tuleks dividendid deklareerida, et saavutada korrektne maksukäsitlus. Olen oma praktikas näinud mitmeid situatsioone, kus dividende on sisuliselt topeltmaksustatud.
Samuti on oluline mõelda, kas investeerimisstruktuur on kõige maksuefektiivsem. Nt võib väärtpaberiinvesteeringuid kaubeldavatesse dividendiaktsiatesse olla mõistlikum teostada teatud juhtudel füüsilise isikuna, kuna saadud dividendide edasimaksmisel äriühingust ei pruugi saada nõutava osaluse määra tõttu kasutada vabastusmeetodit. Ka kontsernistruktuur omab maksukulule olulist mõju. Kui dividende edasimaksev ühing asub näiteks riigis, kus ei saa vabastusmeetodit kasutada, võib dividendide edasimaksmine tuua kaasa suurema maksukohustuse võrreldes olukorraga, kui see isik asuks riigis, kus on kasumi jaotamisel võimalik kasutada vabastusmeetodit.
Maksustamisel omab mõju ka dividendide maksmise hetk. Võtame näiteks kasumi jaotamise konsolideeritud aruande alusel. Kui kasum jaotatakse selles järjekorras, et esmalt maksab emaettevõte konsolideeritud aruande alusel dividende ning teise sammuna hiljem tütarühing emaühingule, ei saa nende kahe sammu osas dividendide maksmisel vabastusmeetodit kasutada.
Täna ilmunud soovitustesse koondasime vaid peamised põhimõtted. Näiteks kehtivad erireeglid aastail 1994-1999 teenitud kasumi jaotamise kohta, mahaarvamata tulumaksu enammakse, ülekantud tulumaksu mahaarvamise kohta, jne.
Autor: ÄP