Pastelsetes värvides Setu elu

Eesti modernistliku maalikunsti ühe olulisema autori Nikolai Kormašovi 80. sünnipäevale pühendatud näitus Tallinna Kunstihoone galeriis pakub vaatamiseks killukest Setumaast.

1960ndatest Eesti kunstipublikule tuttav Nikolai Kormašovit tuntakse kui karmi stiili esindajat, keda on paelunud monumentaalsed kontseptsioonid, jõulised figuurid, kontrastsed värvipinnad ja tingilikud ruumilahendused. Ta ei keskendu oma töödes ülimalt detailiderohkete seikade jäädvustamisele, pigem tundub olevat tema eesmärgiks nappide vahendite ja omapärase värvikasutusega anda endasi kõige olulisemat - kodumaa looduse hingust, mööduvaid hetki ja inimeste emotsioone.

Eelnevale elule ja loomingule tagasivaatav juubelinäitus pakubki vaatamiseks kunstniku töid kaunist Eestist, milles kesksel kohal maalid Setumaa loodusest, elu-olust ja elanikest. Ja seda sel põhjusel, et Setumaa on koht, kus kunstnik on veetnud viimased 50 suve koos oma perekonnaga.

Kindlasti ei saa teda pidada selles piirkonnas aga lihtsalt suvitajaks - seda ta pole. Olles uurinud Peipsiäärseid vanausuliste külasid, on ta jäädvustanud oma maalidel Eesti sees nii isemoodi eksisteeriva kultuuri traditsioonid ja religiooni.

Pastelsetes ent erksates värvides on üleval mitmeid töid, mis kujutavad katkeid vanausuliste elust - nelipühade pidamist, kiigel käimist, ikoonimaalija tööd, lihtsalt setu naist või elatanud meest.

Tema tööd on tõetruud, need on katked elust enesest ja kujutavad seiku suuremate liialdusteta. Inimeste näod on jätnud kunstnik sageli kujutamata, peites kiivalt nende emotsioone ja sisemaailma, või on vastupidiselt teinud seda ülitäpselt ja filigraanselt.

Kormašovi setud kannavad selle paikkonna rõivaid, kuid tema stseenid ei ole 19. sajandi alguse eksootika imetlus ega ka praeguse aja suveniirirahvuslus. Pigem on see selle väikse, väljasuremisohus oleva maatühi väärtustamine, austamine ja meelespidamine.

Kunstnik on loonud oma kompositsioonid nii, nagu läbi aegade on loodud ikoone - igal detailil, värvingul ja varjul oma oma püha tähendus - nii iseloomustab Kormašovi loomingut kunstikriitik Reet Varblane. Ja see paistab näitusel üleval olevatelt töödelt ka hästi välja.

Kunstnik ise on öelnud, et elamiseks antud aega on jäänud liiga vähe, et konstrueerida uusi maailmu, tuleb püüda sellest maailmast, jumala loodust rõõmu tunda. Kaunite maastike, lihtsate eluliste seikade ja inimeste kaudu Kormašov seda ka oma töödes teeb.