Riigikantselei salastas ametnike lähetused

Riigikantselei viitab piirangu puhul avaliku teabe seaduse paragrahvi punktile, mille järgi võib asutuse juht teabele juurdepääsu piirata, kui andmete avalikustamine kahjustaks oluliselt töötaja eraelu puutumatust.

Veel novembri algusest leiab dokumendiregistrist seni avaliku puhkusekäskkirja, mille alusel personaliosakonna juhataja Viire Rannasoo lubas valitsuse meedianõuniku Liina Lepiku 15päevasele puhkusele. Ka lähetuskäskkirjad olid novembri alguses veel avalikud.

Siis aga tõmbas riigikantselei avalikustamispidurit ning sellest ajast on kõik lähetus-, personali- ja puhkusekäskkirjad avalikkuse jaoks 75aastase juurdepääsupiiranguga.

Riigikantselei infonõunik Sten Hansson vahendab kantselei juristide seisukohta, mis põhineb avaliku teabe seaduse paragrahvi 40 lg 3 (vt kõrvalleheküljelt - toim).

Sama paragrahvi esimene lõige räägib sellest, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

Paar seadusepügalat edasi ütleb aga seadusandja, et teabevaldaja - näiteks Heiki Loot - on kohustatud juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistama, kui selle kehtestamise põhjus - Loodi alluv naaseb lähetusest - on kadunud.

Kui riigikantselei vastusest ei lugenud Äripäev välja, miks on vaja lähetus-, puhkuse- ja personalikäskkirjad terveks inimpõlveks salastada, siis kantselei tegemistega kursis olev riigiametnik heitis põhjusele pisut valgust.

Nimelt leiti arutelude käigus, et avalikus dokumendiregistris olev teave võib lisaks ausatele riigialamatele huvi pakkuda ka kurjategijatele.

"Ja seetõttu olekski parem, kui ei oleks avalikult teada ja näha, millal keegi kodust ära ehk lähetuses on. Nii püüab kantselei enda töötajate vara ja privaatsust kaitsta," rääkis anonüümsust palunud riigikantselei töötaja.

"See on täiesti absurdne! Teabe kuulutamisel asutusesiseseks tuleb kasutada eelkõige tervet mõistust ehk kaalutlust. Lähtepunktiks on teabe avalikkus ja sellele võib teha põhjendatud piirangu," lausus üks avaliku teabe seaduse autoreid Ivar Tallo.

Tema sõnul on 75 aastaks salastamise põhjendamine turvakaalutlustega jama.

"Kui keegi leiab, et Rummu vangla vangid hakkavad dokumendiregistrist otsima ametnike täpset puhkuseaega, et teha korterivarguste tööplaan, siis võib ju selle teabe puhkuse kestvuse ajaks tõesti asutusesiseseks kuulutada, aga tööle ilmudes peab selle dokumendi uuesti avalikuks tegema," märkis Tallo.

Ta lisas, et mõnikord võib komandeeringuinfo olla kõrgendatud huvi objekt ja siis võib asutuse juht sellise teabe asutusesiseseks kuulutada. "Kuid jällegi, kuni salastamise aluse äralangemiseni ja mitte kauemaks kui viis aastat," selgitas ta.

Tallo väitel on riigikantselei ajanud segamini avaliku võimu teostamise ja sellega kaasnevad reeglina avalikud tegevused ning inimese eraelu, mis toimub väljaspool tööaega.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab riigikantselei niivõrd pikka piirangut kummaliseks.

Aaviksoo on enda asutuses salastanud vaid viieks aastaks palju tundlikuma sisuga infot.

"Kui keegi läheb avalikule konverentsile, siis ei ole seal midagi piirata. Kui ma lähen NATO ministrite nõupidamisel, siis delegatsiooni koosseis ei ole avalik info, sest nimekirja põhjal on võimalik teha järeldusi arutatava temaatika kohta. Aga iseenesest ma ei pea mõistlikuks, et kõigi meie ministeeriumi ametnike lähetused peaks 75 aastaks asutusesiseseks tunnistama. Usun, et kõigil Eesti kodanikel on õigus riigisekretärilt küsida, miks neil on lähetused 75 aastaks asutusesiseseks kuulutatud. Möönan, et ka riigikantseleis on üksuseid ja isikuid, kelle suhtes on mõistlik piiranguid seada, aga üldreeglina on 75aastane piirang ebaproportsionaalne," leidis Aaviksoo.