Põldmari kogub jõudu

Mõned aastad tagasi oli mobiiltelefon eeskätt vahend helistamiseks, sõnumite vahetamiseks ja mõneks muuks vähemoluliseks funktsiooniks, nagu hommikune äratus või meeldetuletused. Nüüd on telefoni koondatud kogu märkmikurägastik, sünnipäevade ja muude oluliste tähtpäevade meeldetuletused, värsked ajalehed ja terve internetisurf. Lisaks dokumentatsioon nii teksti kui ka tabelite kujul, GPS, mis aitab maanteel õiget suunda hoida ja linnas kehvema suunatajuga inimestel õigesse kohta jõuda, ning palju muud. Helistamine ja tekstivahetus on seejuures jäänud suures osas tagaplaanile.

Selge, kui kasvab nõudlus, on kohe ka palju pakkujaid, kes püüavad enda loomingut laiale publikule, kes linnupoegade kombel vaid uue palukese järele karjuvad, maha parseldada.

Kanada Nokial, kui nii võib öelda, Research In Motionil (RIM), kelle olulisim toode on Blackberry nutitelefonid, on selles valdkonnas palju kogemust, aga tundub, et pisut liiga vähe innovatsiooni.

Neljapäeva hilisõhtul teatas Põldmarjade tootja oma kolmanda kvartali majandustulemused, mille peale analüütikud nukralt õlgu pidid kehitama ja investorid pahameelest müügiordereid täitma.

RIMi käive piirdus 3,53 miljardi USA dollariga, kuigi analüütikud olid oma projektsioonides ette näinud arvestatava tulemusena 3,62 miljardit dollarit. Samuti jäi uute kasutajate arv ka telefonitootja enda prognooside alumisse piiri ehk 3,8 miljoni inimeseni. Kasum langes 4 protsenti, 475,6 miljoni dollarini. Tasub siiski märkida, et kvartalitulemustes kajastus ka 267 miljoni dollariline trahvisumma, mis juba kolm aastat kestnud patendivaidluses sõnumivahetust pakkuva Vistoga tuli lõpuks välja käia.

Murettekitav kogu selle loo juures on asjaolu, et ajal, mil paljud teised kõiki ootusi aina ületavad, on RIM nendele juba kaks kvartalit järjest alla jäänud. See võib ärgitada kahtlusi, nagu jääks peamiselt äri- ja finantsinimeste elektrooniliseks lemmik-kaaslaseks peetav nutifon alla pisut värskemate konkurentide survele.

Mõnes mõttes on oht täiesti olemas - aina suuremad massid tahaksid kanda kaasas võimalust igal hetkel oma e-posti vaadata, muusikat alla laadida või uuemaid uudiseid lugeda. Ja massidele on suhteliselt funktsionaalse olemusega Blackberry äkki pisut igav. Hoopis põnevam on omada veel tuhandet pisikest lisavidinat ja vilkuvaid tulukesi, mida pakub Apple oma iPhone'iga.

"Ettevõte lihtsalt ei suuda enam nii kiiresti kasvada, kui ta kord tegi," sõnas investeerimispanga Needham & Co analüütik Charles Wolf ajakirjale BusinessWeek pärast RIMi viimaste tulemuste nägemist.

See lause pani mind mõtlema, et äkki võiks kõrvutada RIMi pisut enam kui kümne aasta taguse Apple'iga? Kas vajab äkki ka Kanada telefonitootja enda esiridadesse mõnd sarnast visionääri, nagu on Apple'i Steve Jobs? Muutustes peitub tehnoloogiamaailmas kindlasti suur jõud. Aga kust küll selline ideemeister leida?

Tegelikult püüab ka RIMi praegune juht Jim Balsillie n-ö mainstream'iga kaasa minna ning on selle saavutamiseks päris kõvasti ka hindades alla lasknud. Näiteks maksis keskmine Blackberry selle aasta esimeses kvartalis 357 dollarit, kuid juba teises kvartalis 345 dollarit. Kolmandas kvartalis jäi telefonide keskmine hind vaid 320 dollari juurde. Ka see näris Põldmarjakese käivet. Lisaks müüb ta ühte oma üllitist, Blackberry 8520, populaarses jaeketis Wal-Mart vaid 49 dollari eest.

Juba oktoobris peaksid välja tulema kallimad puutetundliku ekraaniga Storm-mudel ja ilmselt samuti puutetundlikuks uuendatud Bold-mudel.

Uueks kvartaliks ootab RIM 37-47protsendilist käibe kasvu, mis võib isegi õnnestuda, kui loota, et selleaastane shopping-hooaeg oma sääste kasvatavaid inimesi ikkagi kulutama sunnib.