Uhke külaline kataloogmajade keskel

"Kui me aastal 2004 oma ümmarguse kodu rajamist alustasime, polnud vähemalt meie kuulnud ega näinud, et Eestimaal midagi sarnast oleks püstitatud," meenutavad majaomanikud Kairit ja Marek Soobik.

Autor lisab siin, et ka arhitektide Urmas Muru ja Peeter Pere ümmargune vaskmaja kerkis Tabasallu samal aastal. Ja maailmas on ümmargusi eluhooneid, jättes kõrvale keskaegsete kindluste tornid, püstitatud juba eelmise sajandi algupoolel.

Sise- ja väliskujunduse on pererahvas suures osas oma jõududega teinud. "Tegelikult oli meil ühe sisekujundajaga isegi kokkulepe täiesti olemas, aga kuna temal kulus kõigele nii kohutavalt palju aega ja tulemus oli visa tulema, otsustasime ise hakkama saada," naerab Marek.

Ning lisab, et nagu seda ikka juhtub, kui majas juba sees elad, siis mõnele i-le täppide panemine võib võtta aastaid, aga lõpuks saab ta ikkagi tehtud.

"Eks selline majakuju oli mul juba 80ndate keskelt meeles mõlkunud, oli vaid vaja kohta, aega ja raha, et mõtted teoks teha," räägib pikka aega ehitajaametit pidanud Marek.

Tema sõnul saigi esimese aastaga majakarp katuse alla. "Väikeplokkidest laotud välisseinad said omale murtud dolomiidist kuue ja siseseinad kaeti savikrohviga," lisab ta.

Selle maja juures ongi materjalivalikul pandud rõhk kvaliteedile ja naturaalsusele. Kivist välisilmet pehmendavad puitakende triibud ja puidust vihmaveesüsteem.

"Aknatriibu suurem klaaspind valgustab alumist, kõrgemat korrust, ülemised väiksemad aknad on ülemise korruse tarbeks," selgitab Marek. Ning lisab, et kui nii mõnigi võiks arvata, et sellise tornelamu katusekatteks võiks sobida ainult kivi, siis oma maja juures eelistas ta hoopis laastkatust. "Panime majale laastkatuse, kuna see on kerge ja laastu on ümarale vormile lihtne paigaldada," räägib Marek. Ning lisab, et ka vihmaveesüsteem sai valitud just seepärast puidust, et midagi muud ei oleks sellele eramule sobinud.

Sama katte on saanud ka autovarjualusena ja panipaikadena kasutatav abihoone.

Kui nüüd hoone sisupoolt kaema asuda, siis alumise korruse pimedama poole, ehk siis need ruumid, kuhu päike meie kliimas enamasti paista et taha, moodustavad avar esik ja trepihall ning katlale ja tehnosüsteemidele eraldatud ruum.

Päikesepoolsele küljele mahuvad aga kuni katuseni avatud köök ja elutuba. Siseseinu katavad erinevat värvi ja kiudu bambustapeedid, välissein on kaetud savikrohviga ning majas on rohkesti kasutatud puit-, metall-, klaas- ja kividetaile.

Esikutrepist pääseb teisele korrusele, kus läbi kahe korruse ulatuva avaruse on magamistubade vahele sobitatud kena metallpiirdega siseterrass.

Terrassilt avaneb kena ja sugugi mitte peadpööritav vaade köögis tehtavale. Avatus jätkub ka terrassilt magamistuppa suundudes. Ruumijagajana on siin kasutatud mosaiigilaadset klaasseina.

"Toonitud klaas lubab vabalt magamistoast välja vaadata, kui aga köögis õhtul tuli põleb, siis sisse enam ei näe," selgitab Marek. Ning mainib, et eks see klaassein ikka sellepärast tehtud sai, et temal kui hilisel ärkajal oleks hommikul voodist hea ülevaade sellest, kuidas naine köögis askeldab.

Pererahvas tunnistab, et mõtted ja soovid muutuvad elu jooksul ning tuleb teha valikuid. "Meie valikuks sai maakodu, mille korrastamine praegu käib." "Tegelikult on sellest majast päris kahju lahkuda," tunnistab pererahvas.

Hindki, millega hoone praegu müügis on, tundub uskumatult madal. Sellise hinnaga müüdi kinnisvarabuumi ajal üldjuhul kortereid, mis siis veel selletaolisest omanäolisest majast rääkida.

"Kui hinda isegi poole võrra alandada, kas siiski praegu ostjat leiaks," naljatleb Marek.

Ning lisab, et kuigi huvi maja vastu on olnud, tundub, et kõik jääb raha taha pidama. Tema sõnul on praegunegi juba alla ehitusliku hinna müümine, eriti kui arvestada korralikku tööd ja kvaliteetseid materjale.

Maja on tõesti omanäoline võrreldes teda ümbritsevate pakettmajadega.

Loodetavasti ei jää see eksklusiivne eramuke kauaks uusi peremehi ootama, kui praegused omanikud lõpuks maale suunduvad. Selle maja puhul on tegemist ühe parima leiuga, mis viimastel aastatel kerkinud uuselamurajoonides silma on jäänud.

Fotod: Andras Kralla