Kosmeetikafirma vallutab Jaapani turgu Jaapanit

"Toode, millega plaanime minna ka Jaapani turule, on naha vananemise ja kortsude vastaste toodete valikust konkreetse inimese tarvis," ütles FibroTxi juhatuse liige Toomas Neuman. "Ainult iluraviks ja kosmeetikaks seda nimetada ei saa, tegemist on juba bioloogilise mõjutamisega."

Tema sõnul soovitakse nahatesti tootega jõuda Eesti turule juba selle aasta lõpus.

Neuman tõdes, et põhjus, miks Jaapanisse minnakse, on see, et see rahvus on väga homogeene, kui võrrelda Euroopaga.

"Pluss see, et Jaapani naine kulutab kosmeetikale keskeltläbi 300 dollarit kuus. Euroopa ei saa ligilähedalegi," lisas Neuman.

Ta rääkis, et kui õnnestub Jaapani turule minna, siis Eesti turuosa moodustaks sellest 0,1% või veel vähem. "Jaapani turu kogusuurus sellisele testile võiks hinnanguliselt olla ca 800 mln eurot. Esimesel aastal võiksime teenida paar miljonit eurot, kolme kuni viie aastaga võiksime 40-50 mln euro juurde ronida," ütles ta.

"Kriteeriumid, et nii suurt summat EASist taotleda, on see, et projektiga on lootus raha teenida ja selle tehnoloogiline uudsus," kommenteeris EASi innovatsiooni divisjoni direktor Ilmar Pralla FibroTxi toetamist.

Analoogseid nahateste on firmadel tegelikult olemas. Enamikul nahahooldust valmistavatel tootjatel on sellised vahendid olemas. Minu arvamus on, et selles pole midagi uudset. Näiteks Tallinna Kaubamaja kosmeetikaosakonnas on klientidel võimalik nahaanalüüsi aparaadiga 5-10 minuti jooksul testida, milline nahatüüp tal on ja mis tooteid ta peaks ostma.

See on uus versioon millestki vanast. Kuid masinad pole targemad kui see, et sa proovid ja tunned toodet ise. Mitte alati pole kreemide puhul tähtis ainult see, et kas ta sobib või ei sobi nahale. Erinevad kliendid tarbivad erinevaid tooteid ja firmamärke, mitte ainult nahatüübile toetudes, vaid ka emotsioonidele toetudes.