Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loik: Iiri lennufirma pole mängust väljas
"Kõnelused ei ole veninud, vaid on loogiliselt arenenud ning nii meie kui ka vedaja esindajad on Eesti Päevalehe mõttearendustest hämmingus," kommenteeris Loik Päevalehe väidet, et Aer Lingus jäeti Tallinna Lennujaama ukse taha ja lennufirma valis koostööpartneriks hoopis Vilniuse lennujaama.
"Nimetatud artikli puhul on ekslik väide, justkui oleks Vilniuse lendude alustamine ning Tallinna mittelendamine omavahel otseselt seotud. Oluline on rõhutada, et Tallinn ja Vilnius ei ole konkreetses kontekstis mingil juhul konkurendid," selgitas Loik.
"Me teeme igapäevaselt aktiivset tööd väga mitmete lennundusettevõtetega, mille peamine eesmärk on uute liinide avamine või olemasolevate ühenduste tihendamine. See on pidev protsess, millest lennundusmaailmas enne tulemuseni jõudmist reeglina avalikult ei räägita," seletas Loik.
Teisalt aga ei pidanud ta Aer Linguse pürgimist Tallinna Lennujaama partneriks Ryanairi teiseks tulemiseks. Kuigi 30% Aer Lingusest kuulub Ryanairile, on Loigu sõnul tegemist selgelt eraldi ettevõtetega.
Aer Linguse pressiesindaja Gillan Cullhane'i sõnul tuli ettepanek opereerida Tallinna-Londoni liini Tallinnast.
"Kuna läbirääkimistega seonduv on ärisaladus, ei saa ma teie küsimustele vastata," keeldus firma pressiesindaja kommenteerimast läbirääkimiste seisu Tallinna Lennujaamaga.
Küsimusele, miks üldse peaks peetama läbirääkimisi Tallinna-Londoni liinil opereerimise üle, kui juba lendavad kahe riigi pealinnade vahet Estonian Air ja easyJet, vastas Cullhane: "Ettepanek selleks tuli Tallinnast."
Rohkem polnud ta nõus selle teemal kõnelema, viidates taas ärisaladusele.
Loigu sõnul on Viliniuse olukord Tallinna omast erinev. Kui meil korraldavad lennühendust Londoniga kaks operaatorit - Estonian Air ja easyJet -, siis Vilniusel puudus alates veebruarist otseühendus Londoniga täielikult. Samas on Leedu Eestist pea kolm korda suurem riik, mistõttu oli tegemist ebanormaalse olukorraga ning on täiesti arusaadav, et mõni operaator pidi selle tühimiku täitma, arutles Loik.