Üllatuste tulevärk Tartu Mokas

Kui tundmatu söögikoha menüü algab kreemja mereandide bisque'i ja California bouillabaisse'ga, edasi tulevad nori kanarull, homaari aioli, piiniaseemnevinegrett, apelsinipipra risoto, friteeritud riisinuudlid, must pasta, mango-viigimarja sinep ja nii edasi ja nii edasi, paneb see arvama, et tegemist on pigem ambitsioonika koka unistuste kui ehtsa toiduga - kõike justkui liiga palju.

Läksin täispangale ja tellisin eelroaks pretensioonikana tunduva mereandide raguuga täidetud papillotte'i: filotaignakorv, jää- ja lehtsalat, soe mereandide raguu, kirsstomat, rukola, kalamari, vähisõrad, banaani-mango tšatni.

Ja olin vapustatud, kui see, trendikalt taldrikule seatud, ka imeliselt hästi maitses. Mitte et mujal sellise kvaliteediga roogasid poleks, on küll, aga need on siis vanad tuntud tegijad, olgu siis kuulsad kokad või tuntud söögikohad. Aga selline maitsete tulevärk siin, vaikses ja tagasihoidlikus kohakeses...

Hakkas meenuma, et olen ka varem Moka üllatuslike roogade kohta midagi kuulnud, et üks staažikas kruiisilaevakokk olevat siin oma jala maha pannud. Kuuldused vastasid tõele: peremees oli kohal, chef de cuisine hoidis oma restoranil silma peal, võttis külalisi vastu, ajas juttu, rääkis toidust ja iseendastki. Justkui polekski jahedas Tartus, vaid kusagil Itaalia või Prantsusmaa väikelinnas, kus peremees restoraniga ühte elu elab.

Ühe pearoa valisime odavamate pajaroogade hulgast, teise esindusleheküljelt: Adobo pajaroog lambahakklihast, kartulist ja munadest ja nori kanafileerull - norilehes küpsetatud kanafileerull juurviljade, tomatite ja punapeedirisotoga. Norilehte keeratud filee oli meistritöö ja kõik see, mis selle juures, kaunistas ja toetas peategelast.

Kusjuures see noobel roog polnud mitte gurmeelikult pisike, vaid täiesti tavalise suurusega korralik praad, millest lisaks nautimisele ka kõhu täis sai.

Adobo pajaroog esindas menüü säästlikumat poolt. Pea kõik Tartu söögikohad arvestavad ka kõhnema rahakotiga sööjatega, nii teeb ka Moka. Lisaks pajaroogadele saab siit pitsat, pastat, quiche'i, on ka tagasihoidliku hinnaga päevaroad.

Meie lambalihapada andis kinnitust, et säästuhinnad ei tähenda säästutoitu. Muidugi ei olnud see sama netilt sätitud kui noobel nori kana, aga ikkagi kena, suur, maitsev ja leidlik roog.

Meile kui kiitusega mitte kitsilt ringi käivatele külastajatele tõi peremees lõpetuseks veel üllatuse - magustoidu, mis olevat alles katsetusjärgus ja kus üheks kompondendiks oli punapeedi-karamboolasiirup.

Rõõm oli vastastikune - meile meeldis toit ja peremees, peremehele sööjad ja oma töö.