Euroopa tööturul paranemist ei paista

Küll aga on töötuse kasv Euroopas USAga võrreldes aeglasem. Nagu märkis hiljuti OECD, on paljud Euroopa arenenud riikide valitsused toetustega hõivet hoidnud. Sellisel abil on aga nii plussid kui ka miinused.

Reedel avaldatud Eurostati andmeil oli Euroopas septembris tööta üle 22 miljoni inimese ehk viis miljonit rohkem kui aasta tagasi. Nii otsustasid Euroopa riikide valitsusjuhid samal päeval Brüsselis lõppenud Ülemkogul, et ei kiirusta esialgu majanduse tugiprogramme lõpetama.

"Kuna olukord Euroopa tööturu halveneb ilmselt veelgi, tuleb poliitilisel tasandil aktiivseid tööturu meetmeid edasi kasutada," nenditi tippkohtumise lõppdokumendis.

Tööturu tugimeetmetelt on Euroopas üks silmapaistvamaid riike Saksamaa, mis üllatas läinud nädalal teatega, et oktoobris töötute hulk vähenes. Saksa föderaalse tööturuameti juhi Frank-Jürgen Weise sõnul oli see suuresti tingitud lühendatud tööaja skeemist, kus riik korvab töötajale saamata jäänud palgast kuni 67%. Septembris oli lühendatud tööajaga hõivatud ligi 1,1 miljonit inimest. Praegu taotlevad mitmed Saksa ettevõtted valitsuselt skeemi pikendamist.

Sisulist ei ole Weise sõnul hõive langustrend veel muutunud, riigi rekordiline eelarvedefitsiit on aga juba teiste euroriikide kriitika all.

Abi mõju on siiski ilmne --Eurostati andmeil kasvas töötus Saksamaal investeerimispanga Lehman Brothers krahhi järel 7,1 protsendilt vaid 7,6%-le, samas kui USAs, kus hõivet toetavaid meetmeid ei ole, hüppas töötus 6,6 protsendilt septembris 9,8%-le. President Barack Obama 787 miljardi dollari suurune majanduse stimuleerimise kava on seni suutnud päästa 640 000 töökohta, kuid kadunud on neid languse algusest 2007. aasta detsembris üle 7 miljoni.

Nii kogub ka USAs poolehoidu ettepanek ergutada maksusoodustustega töökohtade loomist - Kongressi eelarvekomitee hinnangul ei taastu hõive kriisieelsel tasemel enne viit aastat.

Ideel on mitmeid kriitikuid. Chicago ülikooli professor Richard A. Epstein kirjutas ajakirjas Forbes, et riigi toetus võib minna firmadele, mis niigi plaanisid töötajaid palgata. Maksukoorem kasvaks, kuid otsest kasu sellest ei ole. Samuti on oht, et subsideeritud töökohtade loomine riigisektoris pärsib püsivate töökohtade loomist erasektoris. Või läheb toetus firmale, millel elulootust polegi. Erasektor palkab töötajaid ikka siis, kui toodete järele on nõudlust.

OECD hoiatab samuti, et tugimeetmed on õigustatud vaid siis, kui need on suunatud ettevõtete toeks, mis on ajutistes raskustes. Vastasel juhul viivitaksid need uute oludega kohanemist.