Valusad otsused tuleb teha täna

Kui suvel Reformierakonna, IRLi ja Rahvaliidu valitsusliit lörri läks, siis õnneks oli koalitsioonikõnelustest sedavõrd kasu, et arutati Eesti jaoks olulisi asju ja - mis tähtsam - neid ei maetud maha koos sündimata koalitsiooniga. Äripäev mõtleb siin sotsiaalmaksule "põranda" ja "lae" kehtestamist ning pensioniea tõstmist 65. eluaastani. Valitsus teeb õigesti, arutades neid teemasid praegu taas.

Ehkki peaminister Andrus Ansip tutvustas suvel sotsiaalmaksulae kehtestamist kui võimalust majanduslangusest väljumiseks, jääks see kriisi mõjutamiseks siiski hiljaks. Suuremal arvul kõrgepalgaliste töökohtade loomine (mis oli Targa Eesti ettepaneku eesmärk) ei käi päevapealt, see on pikem protsess. Niisamuti ei saa hommepäev kehtestada pensionieaks 65 eluaastat - see lükkaks töötu staatusesse veel hulga inimesi. Aga selline lähenemine olekski ebainimlik.

Need otsused võinuks teha ära juba siis, kui teise pensionisamba ehitamiseks läks ja alates 1983. aastal sündinuile pensionikogumine kohustuslikuks tehti. Ent see on tagantjärele tarkus. Kuna ka kavadeni jõudmine võtab aega, siis ei saa enam otsustamisega venitada.

Otsused on ebapopulaarsed, eriti pensioniea tõstmine, ja peamiselt nende seas, kes on lapsed üles kasvatanud ilma toetuste ja vanemapalgata ning kel sisuliselt on järeltulijad, kes n-ö nende eest pensioniraha - sotsiaalmaksu - maksavad.

Tegemist on siiski paratamatusega. Meie probleem on see, nagu on korduvalt rõhutanud ka näiteks riigikontrolör Mihkel Oviir, et töötajate ja pensionäride suhtarv on paigast ära, vaja on oluliselt rohkem maksumaksjaid. Ja kui pensioniga ei tõsteta, vaatame varsti tõtt tühja pensionikassaga. See tõsiasi peaks aitama valitsusel ja riigikogul otsustada, olgu asi kui ebapopulaarne tahes.

Raskem on ehk valijaile põhjendada sotsiaalmaksu piiride vahele seadmist pensioniea tõstmise taustal, sest inimeste peamine kartus on, et see vähendab veelgi pensionikassa tulusid. Koos tuleb need otsused teha, see on tõsi, kuid sotsiaalmaksule piiride tõmbamisel on teine eesmärk - vähendada ettevõtjate kulusid tööjõule, ergutada ettevõtlikkust, suurendada kõrgemapalgaliste töökohtade arvu. Sealtkaudu peaks sotsiaalmaksu laekumine hoopis suurenema.

Idee vastaste - peamiselt keskerakondlaste ja sotsiaaldemokraatide meelest on see vaid teooria. Siiski ka praktika paljudes riikides. Näiteks on Eesti üks kõrgemate tööjõumaksudega OECD liikmesriik, kuid jõukuselt viimaste seas. Küsimus on seega ka riikide konkurentsivõimes ja kõrged maksud ei räägi siin üldsegi mitte Eesti kasuks.

Valitsusel tuleb poliitilised otsused teha täna. See, kas maksulae seame 250 000 kroonile või kolmekordsele keskmisele palgale aastas, on tehniline nüanss.

Autor: ÄP