Konverentsiturism aitab masumajandust

Eestis räägitakse majandussurutisest enamasti negatiivses kontekstis.

Kuid iga majanduskriis pakub ka uusi võimalusi - tühjenenud turul toimub seniste positsioonide ümberjaotamine või tekivad hoopis uued võimalused turule sisenemiseks. Konverentsiturism on perspektiivikas majandusharu.

Rahvusvahelised andmed näitavad, et keskmiselt kulutavad konverentsist osavõtjad 565 USA dollarit päevas, iga konverents jätab riiki umbes 2568 USD. Miks peaks Eesti nendest võimalustest loobuma? Seda enam, et konverentse korraldatakse aasta-aastalt maailmas aina enam. Rahvusvahelises mastaabis ühe edukama, Barcelona Konverentsibüroo andmetel toimus 1984. aastal, mil büroo moodustati, linnas 150 konverentsi umbes 50 000 osalejaga. 2008. aastaks jõuti juba 2282 konverentsi ja umbes 696 000 osalejani ning teeniti nii ligikaudu 1,2 miljardit eurot.

Iseenesestmõistetavalt tulid need suured numbrid ka sihipärase töö tulemusena. Kuid kes ei alusta ja ei pinguta, heade tulemusteni ei jõua. Seda silmas pidades toetab riik läbi EASi 23 miljoni krooniga rahvusvaheliste konverentside, aga samuti kultuuri- ja spordiürituste läbiviimist Eestis. Raha toetusteks tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Esimene taotlusvoor avati eile ja kestab 5. jaanuarini, järgmine tuleb mõne kuu pärast 2010. aastal. Meetmel on mitmeid eesmärke, kuid peamine siiski lisaööbimiste tekitamine meie majutusasutustele.

Raha konverentside jt suurürituste (väliskülaliste ööbimiste minimaalne koguarv peab olema majutusettevõttes vähemalt 300 ning üritus peaks kestma vähemalt kaks päeva) korraldamiseks saavad taotleda nii riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, sihtasutused, mittetulundusühingud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud - seega on tegemist laiale ringile suunatud toetusega, mille miinimumsumma on 300 000 ja maksimumsumma miljon krooni.

Rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri-ja spordiüritustega saabuvad turistid on üldreeglina altimad osa saama sihtriigi vaatamisväärsustest ning nad huvituvad enam konkreetse maa ajaloost ja kultuurist. Seega võib loota, et hästikorraldatud üritusega kaasnevad emotsioonid jõuavad külastajate töökaaslasteni, sõprade ja pereliikmeteni. See on aga jälle üks samm Eesti paremaks tutvustamiseks maailmas, uute turistide siia meelistamiseks ja meie masumajanduse kasvule pööramiseks.