Aas: USA garantii Linnahallile ootab Eesti valitsuse tuge

Aas ütles, et Linnahalli peale kulub umbkaudu miljard, ent kuna USA valitsus garanteerib laenu, siis saab seda raha kasutada ka teiste projektide peale.

Tallinna linnaga Linnahalli rekonstrueerimise ja ümbruse väljaarendamise lepingu sõlminud firma Tallinn Entertainment LLC sai kavandatavale hiigelinvesteeringule USA valitsuse tagatise.

Aasa sõnul on lepingus sees, et kindlasti tuleb kasutada kohalikku tööjõudu ning kohalike ehitusfirmade teenuseid. Ta avaldas lootust, et Linnahalli renoveerimine võiks valmida 2011. aastal, ent kindlat lubadust ta anda ei julgenud.

Aas rõhutas, et praegu oodatakse sellele projektile Eesti valitsuse heakskiitu.

"Seega võime öelda, et Linnahallist ja lähialast meelelahutus-, konverentsi- ja messikeskuse kujundamiseks on raha leitud," ütles abilinnapea Taavi Aas.

Aasa sõnul oleks kahetsusväärne, kui Eesti valitsus USA valitsuse ulatatud abikäe tagasi lükkab. "Oleks patt jätta kasutamata võimalus, mis riigi- ja linnaeelarvet koormamata Eesti majandust tublisti turgutada ja Eesti pealinna arendada aitab," ütles ta.

"USA valitsuse garantii tõestab, et tegemist on tõsiseltvõetava ettevõttega. Ettepaneku kohaselt oleks Eestis asuvatesse objektidesse investeerimiseks laenu võtjaks eraettevõte - mis tähendab, et Eesti riigi ja pealinna eelarvet need kavandatavad investeeringud võlaga ei koormaks," rääkis Aas.

ASi CLIK kvaliteedijuht Tarmo Nakkurt ütles, et USA valitsuse garanteeritud Linnahalli ehituse ja muude ehitusprojektide laenud moodustavad 10-12% Eesti aastasest ehitusmahust.

"See on üsna positiivne sõnum, teisalt ei ole see 2,8 miljardit ühe aasta maht, vaid jaguneb üsna mitmele aastale ehk siis reaalselt katab see parimal juhul 3-4% aastasest mahust," märkis ta ning lisas, et ehkki süstiks seda nimetada ei saa, mõjutab iga lisanduv kroon Eesti ehitusturgu ja majandust.

Nakkurt tõdes, et algatus on hea ja loodetavasti, kui asjast asja saab, annab see ka teistele välisinvestoritele positiivse indikatsiooni siia investeerida.

"Jääb vaid loota, et nimetatud asjas teevad ka kohalikud võimud kooostööd ega loobi kaikaid kodaratesse," avaldas ta lootust.

Skanska EMV juht Andres Aavik ütles, et arvestades hoone mahtu ja ülalpidamiskulusid, peaks linn ja investor kindlasti tähelepanu pöörama energiasäästlikule projektlahendusele.

"Kuna ma ei ole kursis tehingu detailidega, siis ei oska öelda muud, kui et ootame ausat, õiglast hanget," sõnas ta.

Nordeconi tegevjuht Jaano Vink ütles, et juhul, kui projekt tõesti realiseerub kirjeldatud mahus, siis kindlasti annab see positiivset mõju Eesti ehitusturule. "Ehitus on lokaalne ärivaldkond ning kohalikud mehed peavad käe külge panema," märkis ta.