Tootlikkus maas 4–6 korda

Välisinvesteeringud Eesti majandusse suunduvad edaspidi rohkem masina- ja metallitööstuse, elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, logistika ning ehk ka äriteenuste sektorisse, ütles Bo Henriksson.

„Välisinvesteeringud sõltuvad tervikuna paljuski sellest, kuidas muutub nõudlus turgudel, kuhu ekspordivad meie olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, ehk peamiselt Põhjamaad,“ rõhutas Henriksson.

Tema arvates Eestisse investeerimise peamised argumendid on täna majanduskeskkonna stabiilsus, soodne maksupoliitika – kuigi mitte tööjõu tasandil – ja suhteliselt kvalifitseeritud tööjõud. Peamised vastuargumendid on kohaliku turu väiksus ja paradoksaalsel kombel jällegi tööjõud, eeskätt (kutse)haridussüsteemi ja täiendõppe nõrkus.

Henriksson tõi esile, et Eesti majanduse peamised probleemid on täna ekspordi nõrkus, kehv tootlikkus ja vale struktuur. „Tootlikkus jääb praktiliselt kõikide tööstusharude puhul arenenud Euroopa riikide tootlikkusest maha umbes neli kuni kuus korda.“

„Ma ei usu otseste välisinvesteeringute hüppelisse kasvu, vähemalt mitte 2010. aastal, kuna maailmamajanduse taastumine on olnud siiski suhteliselt aeglane ning see mõjutab nii otseselt kui kaudselt Eesti majanduse elujõulisust,“ märkis Henriksson. „Palju on räägitud muudatustest seoses euro tulekuga, kuid selge on see, et ainuüksi euro meile ka hüppeliselt välisinvesteeringuid ei too.“

Eesti on vähemalt numbrite põhjal olnud välisinvesteeringutelt üks Euroopa ja maailma edukamaid riike – välisinvesteeringute osakaal riigi SKT-st oli 2008. aastal koguni 71 protsenti. Ent 35 protsenti välisinvesteeringutest on läinud finantsvahendusse, 25 protsenti kinnisvarasektorisse ja vaid 15 protsenti tootmisesse, kuid välisinvesteeringute lisandväärtus on madal.