Jaga lugu:

Ravimifirmade tugi arstide koolitusreisidele jätkub

"Toetuse jagamise põhimõtted on jäänud samaks. Kui arstid küsivad ja reisi eeldatud kulud mahuvad eelarve raamidesse, siis võimalusel toetame. Seda on näha ka ravimiameti aruandest, kus summad ei ole kriitiliselt muutunud," ütles MSD Eesti filiaali juht Konstantin Rebrov.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhi Margus Viigimaa sõnul ravimifirmade toetus arstidele mullu vähenes. "Meie haiglas oli konverentsisõite möödunud aastal vähem kui ülemöödunud aastal," märkis ta. Viigimaa sõnul maksab suurema osa koolitusreisist kinni firma, haigla kanda jääb väiksem osa.

Samas tunnistas ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer, et masu on oma mõju avaldanud. "Raha loetakse rohkem ja sihtgruppi püütakse määratleda täpsemalt. Oluline on siiski, et meie arstid saaksid vajaliku info kätte ja seda nii Eestis kohapeal kui ka rahvusvahelisel tasemel," leidis ta.

Ravimifirmad toetavad koolitustel käimist arstide esitatud taotluste alusel, kus nad peavad põhjendama, miks rahvusvaheline konverents on nende professionaalseks arenguks vajalik.

Näiteks vaatab AstraZenecas arstide taotlused läbi sponsorluskomitee. Firma Balti piirkonna presidendi Mart Levo sõnul lähtutakse otsustamisel ravimiseadusest ja ettevõtte eetikakoodeksist, teadus-koolitusürituse sisust ning summa suurusest.

Roche Eesti eelistab ettevõtte juhi Kadri Mägi kinnitusel rahvusvahelisi kongresse, kuna sealt saadav teave on tasakaalus, hõlmab suurt hulka kogemust ja on tõenduspõhine. "Rahvusvahelistel kongressidel ei tutvustata ju ravimeid, vaid ikka haiguse käsitlust. Leiame, et selle informatsiooni Eestisse toomine ning võimalusel siin rakendamine on patsientidele oluline," põhjendas ta.

Päris kõik arstide taotlused positiivset vastust ei saa. "Kindlasti ei toeta me arste juhul, kui konverents toimub eksootilises kohas, väljaspool Euroopat või USAd ning seda isegi siis, kui alternatiivset üritust Euroopas pole," selgitas Rebrov.

Toetuse ulatus sõltub firma tootejuhi eelarvest ja arsti soovist, kuid see katab enamasti vaid osa kuludest: kinni makstakse kas osavõtt või sõit. "Kui konverents on tähtis ja eelarve mõistlik, toetame sellest osavõttu ka kogu ulatuses. Meie põhimõte on kindlasti see, et reisitaks säästlikult ja elataks keskmise hinnaklassiga hotellides," lisas Rebrov.

Pärimisele, miks ravimifirma arstide täiendusõpet toetama peaks, vastas Mägi, et ega ei peagi. Tegemist on pigem vastutustunde küsimusega. Tervishoiusektorist neid summasid võtta oleks praegu ilmselgelt liiast, lisas ta.

GSK Eesti juht Marko Koistila on veendunud, et arstidele teadusalase hariduse võimaldamine on ravimitootja tegutsemise eeldus. "Tahame kindlustada, et tervishoiu käsutuses oleks kõige värskem teaduslik teave," rääkis ta.

Viigimaa sõnul hakkab kongresse ja konverentse maailmas ilmselt vähemaks jääma, kuna nende korraldamine muutub järjest keerulisemaks ning osavõtjate arv kahaneb.

Kristin Raudsepp, ravimiameti peadirektor

See on väga oluline, et andmed ravimitootjate rahaliste toetuste kohta on avalikud ja kõigile kättesaadavad. Teatud mõttes kaitseb see arste ja apteekreid põhjendamatute süüdistuste eest, kui kahtlustatakse segaseid seoseid ravimimüüja ja arsti vahel. Kindlasti distsiplineerib see ka ravimitootjaid.

Margus Viigimaa, PERHi kardioloogiakeskuse juhataja

Residendil või spetsialistil, kes alles alustab oma karjääri, on suurtel kongressidel käimine oluline. Kui ollakse juba spetsialiseerunud, siis on kasulik spetsiifiliste konverentside külastamine. Kui aga arst on juba töögruppides või Euroopa struktuurides osaline, siis peab ta seal niikuinii kohal olema.

Jaga lugu:
Hetkel kuum