Biokütused ausse!

Biokütuste suurtarbijana on EL Brasiilia ja USA järel maailmas kolmandal kohal. Kuigi tänapäeval on meie kütuseturgudel saadav taastuva päritoluga transpordikütuse osa veidi rohkem kui 3%, püütakse 2020. aastaks seda osakaalu suurendada kümnendikuni.

Tegelikult on see eesmärk isegi ambitsioonikam - selle 10% hulka on lubatud arvata üksnes säästlikult toodetud biokütused, mis võivad saada Euroopa Liidu toetust. See tähendab, et kasutataks biokütuseid, mille tootmisega vähendatakse oluliselt kasvuhoonegaase ning mis ei põhjusta väärtuslike looduspiirkondade kahjustamist ega maakasutuse kahjulikku muutumist ei ELis ega mujal.

Euroopa Komisjon võttis juuni keskel vastu biokütuse säästlikkust käsitlevad praktilised juhised, mis aitavad Euroopa ettevõtetel ja liikmesriikidel rakendada detsembris jõustuva taastuvenergia direktiiviga hõlmatud kohustuslikke biokütuse säästlikkuse eeskirju.

Eri biokütuste ELi säästlikkuse eeskirjadega vastavusse viimise hõlbustamiseks soovitatakse tööstusel, valitsustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel luua biokütuse säästlikkuse sertifitseerimist käsitlevad "vabatahtlikud süsteemid", mille üks põhikriteeriume on selliste sõltumatute audiitorite rakendamine, kes kontrolliks kogu tootmisahelat põllumajandustootjast kuni tanklat varustava kütusetarnijani.

Biokütuste lähteaine päritolu täpne väljaselgitamine on määrava tähtsusega, et hinnata biokütuste vastavust ELi säästlikkuse eeskirjadele - et kontrollida, kas biokütused ei ole pärit looduskaitsealadelt, looduslikult tekkinud metsadest, hiljaaegu raadatud aladelt, kuivendatud rabadest ja soodest või liigirikastelt aladelt - ning kuidas seda hinnata.

Praegu analüüsime biokütuste tootmise mõju kaudsele maakasutusele. Näiteks juhtumid, kus troopilised metsad muudetakse põllumajandusmaaks ning hiljem kasutatakse seda maad biokütuse tootmiseks. Sellega kavaldatakse üle meie keeld, mille alusel ei ole biokütuse tootmise eesmärgil lubatud metsi hävitada.

Euroopa transpordisektor sõltub peaaegu täielikult fossiilkütustest, olles vastutav u 20% kasvuhoonegaaside heite koguhulgast. Meil on vaja süsinikuheitmeid kärpida ning varustuskindluse huvides on vaja vähendada transpordisektori sõltuvust naftatoodetest. Lisaks energiatõhususe meetmetele on biokütused tänapäeval peamine alternatiivne võimalus transpordis kasutatavale bensiinile ja diislikütusele. Seepärast vajame biokütuseid ning ELi lõplikke jõupingutusi selle kütuseliigi säästlikkuse tagamise teel.