Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaost ehitustandril leevendaks huvigruppide koostöö
Kaose vastu ehitustandril saab võidelda, see nõuab aga ühistööd. Ühistöö algatajaks saab olla riik, meie valdkonnas siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, kellega ühte jalga peaks astuma ka Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
Esimesed sammud on RKAS juba astunud, juurutades BIMi projekteerimise juhendit riigihangete korrektsete ja võrreldavate mahtude saamiseks.
ASi EA Reng 20. aastapäeva koolituspäeval kõnelnud Soome riigi kinnisvarahaldaja, Senatti kinnisvaraspetsialist Kari Ristolainen veenis kuulajaid selles, et BIMi kasutamine kinnisvara kavandamisel, ehitamisel ja haldamisel loob tänapäeval ainuvõimaliku keskkonna nii ehitatavate kui ka hallatavate mahtude operatiivseks käsitamiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas sündinud MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm eestvedamisel on loodud kontaktid nii Timmitud Ehituse maailmagrupiga (IGLC) kui ka Timmitud Ehituse Euroopa Grupiga (EGLC).
Just nende mittetulunduslikel alustel töötavate gruppide kaudu saaksid ka akadeemilised ringkonnad olla asjalikult toeks olukorra parandamisel. On olukord, kus laua ümber tuleb koguda vähemasti neliviis huvigruppi.
Riikliku tähtsusega rajatiste puhul võiksidki lisaks riigi esindajatele saada sõnajärje ka tulevane operaator, sest tema majanduslik edukus sõltub rajatise kogu elukaare kuludest, samuti projekteerija, sest just projektorganisatsioonidele püüavad uute tehnoloogiate ning materjalide leiutajad uut esimesena müüa.
Oluline on ka ehitaja kaasamine. Tema kaudu liigub kõige kiiremini empiiriline, s.o kogemuslik informatsioon. Sageli peljatakse, et ehitaja on suli. Põhjanaabri Soome edulood kõnelevad aga muust: suurkontsernid, kes riigiga pikaajaliste lepete alusel koostööd teevad, on sageli just uue maaletoojad ning väga usaldusväärsed lepingupartnerid.
Oluline on ka ehitusteadlaste kaasamine: EGLC 2010. aasta kevadsessioonil Porto ülikoolis kõlas aga jutt sellest, et nii mõneski Euroopa riigis lülitatakse riigihangete sisse ka 1% ehitusteaduse arenguks. (EHITAJA juuni 2010, Meeli-Ann Lille)
Sageli on lahkhelide allikas ehitusmahtude ebamäärasus sõlmitud lepingute täitmisel.
Ühistegevus võiks vormuda riigihangete uutesse lepinguvormidesse. Raiskamise vältimine, millisest põhiosas kõnelebki n-ö timmitud ehitamine (Lean Construction), on ainus tee edu saavutamiseks .
Kui projekt projekti järel seiskub kohtu- või niisama vaidlustesse, raisatakse vaid aega, närve ja raha. Seda kõike saab vältida, kui lepinguvorm ei sea eelduseks odava, vaid väärtusliku rajatise.
Optimaalse hinnaga, kiiresti realiseeritava, ekspluatatsioonis püsiva ja energiatõhusa rajatise, mis ongi selle tõeline väärtus.
Peaminister Andrus Ansip seadis selle aasta üheks valitsuse prioriteediks ERMi ehituse alustamise. Eesti Muusikaakadeemia ja KUMU kõrval on see viimane riigi suurhange, mis lepiti kokku juba eelmisel sajandil.
Loodan siiralt, et selle hanke alustamisel sõlmub lepe, mis võimaldab hanke ka väärikalt lõpule viia.
Veelgi enam ootan aga lähitulevikus riigi huve tõeliselt arvestava töörühma loomist ja töölerakendamist, mis võimaldab maailmapraktika parimaid lahendusi Eesti ehitusturul rakendada.