Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvamus: tasakaalus eelarve – Eesti võib vajada enamat
IRLi ja Reformierakonna esindajad on jõudnud üksmeelele, et Eesti peaks riigieelarve tasakaalu seadustama kui mitte põhiseaduses, siis vähemalt riigieelarve baasseaduses – samas ei pruugi tasakaalu nõudest Eestile piisata.
Eesti võib vajada enamat.
Kui vaatame tagasi euro esimesele kümnele aastale, siis olid tänased „mustad lambad“ Iirimaa ja Hispaania euroala eelarvedistsipliini usinad täitjad.
Tagantjärele tarkus näitab, et formaalselt euroala normide täitmisest jäi nendele riikidele väheks – kuumava majanduse ohjamiseks pidanuks eelarve olema tuntava ülejäägiga, sest muud tõhusamat hooba majanduse stabiilsel kursil hoidmiseks ühtse rahapoliitikaga rahaliidus ei ole.
Samad vitsad on saanud tegelikult juba ka Eesti. Kiidame küll, et panime headel aegadel raha kõrvale, kuid tegelikult tulnuks kõrvale panna veelgi rohkem. Vähemalt osaliselt „aitas“ eelarvet täita majanduse ülekuumenemine. Siit aga tekib paratamatult küsimus – olnuks suurem ülejääk üldises eufoorias poliitiliselt võimalik?
Võib-olla tasuks Eestil õppust võtta Rootsi kogemusest.
Üks olulisemaid samme, mis Rootsi 90nendate aastate buumi-krahhi järel ellu viis, oli põhjalik eelarveprotsessi reform. Planeerimine kolme aasta perspektiivis ning kuludele lagi peale, et ei tekiks kiusatust ajutiselt suurenenud tuludelt pikaajalisi kohustusi võtta. Tasakaalus eelarve asemel on eesmärgiks ülejäägiga eelarve, et mustadeks päevadeks oleks puhver. Nagu näitab Rootsi käekäik üleilmses finantskriisis - mudel töötab ja on riiki hästi teeninud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.