Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dekoil rentis kümnendikku

    Äripäevas 24.09.2010 avaldatud artikkel "Rikkaim üritab äririski riigi kanda lükata" on eksitav ning sisaldab faktivigu. Positsioneerides loo rikaste edetabeli kõrvale, annab see põhjendamatu värvingu Äripäeva poolt rikkaimaks valitud inimese mainele ning kogu BLRT Grupile.
    Artikli fookuses on erimeelsused kaitseministeeriumiga renditasu suuruse üle, kellele kuulunud osa, veidi üle 10%, terminalist Dekoil rentis. Vastab tõele, et Dekoil soovis renditasu vähendamist, tuginedes võlaõigusseadusele seda teha juhul, kui oluliselt muutub majanduskeskkond. Usume siiralt, et Eestis oli majanduskriis ning et transiiditurg on märkimisväärselt langenud. Ning et seetõttu on renditud vara turuväärtus oluliselt langenud. Seda kinnitab ka RKASi juulis korraldatud Dekoili renditud vara enampakkumine, mille tulemusena kujunes vara maksumuseks vaid 6 miljonit krooni. Seega on kaitseministeeriumi küsitud renditasu 6 miljonit krooni aastas, mis võrdub kogu vara maksumusega, ebaõiglane. Kes üüriks korteri, mille aasta üüritasu võrdub korteri maksumusega, millele lisandub veel investeerimiskohustus?
    Kuna renditasu suhtes kokkuleppele ei jõutud, siis arutab küsimust kohus, mis ongi erimeelsuste lahendamise koht. Meile arusaamatul põhjusel serveerib Äripäev pöördumist kohtusse kui taunimisväärset tegevust üksnes põhjusel, et vaidluse osapooleks on riik.
    Avaldatud materjal on eksitav, sest võrdleb võrreldamatut ning presenteerib BLRT Gruppi vastutavana ka perioodide eest, kui naftaterminal veel BLRT koosseisus ei olnud. Näiteks väide "kohtuvaidluse käigus selgus huvitav fakt: kui Dekoil maksis aastas renditasu ministeeriumile 6,1 miljonit krooni, siis rentis ta seda edasi enam kui 23 miljoni eest" pärineb aastast 2004 - BLRT Grupp omandas poole Dekoilist alles 2005. a detsembris.
    Asjakohane olnuks märkida, et 2004. a ei renditud edasi mitte ainult kaitseministeeriumile kuuluvat ala, vaid kogu terminali tervikuna, kuhu Dekoil investeeris üle 300 miljoni krooni. Teisisõnu on Äripäeva artiklist jääv mulje, et 23 miljonit krooni renditasu on teenitud kaitseministeeriumile kuuluva vara edasirentimisest, eksitav.
    Lisaks jätab artikkel ja selle pealkiri "Rikkaim üritab äririski riigi kanda lükata" mulje, nagu omaks BLRT Grupp ja Fjodor Berman isiklikult tervet Dekoili, mis ei vasta tõele. BLRT Grupile kuulub terminalist pool ja Berman ei ole BLRT Grupi ainuomanik.
    Lükkame ümber ka kaks väidet: 1. Hr Bermanile ei ole ükski partei mitte kunagi teinud ettepanekut kandideerida valimisnimekirjas; 2. Sergei Melnikov ei kuulu BLRT Grupi omanikeringi.
    Autor: Anu Hallik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Inglise keskpank kavatseb karmistada krüpovaluuta reegleid
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Inglise keskpanga sõnul näitab krüptovarade väärtuse 2 triljoni dollari suurune langus turu haavatavust ning vajadust karmima õiguskaitse ja regulatsiooni järele, vahendab Bloomberg.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Järjekordne krüptofirma seisatas raha väljamaksed
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.