• Jaga lugu:

    Dekoil rentis kümnendikku

    Äripäevas 24.09.2010 avaldatud artikkel "Rikkaim üritab äririski riigi kanda lükata" on eksitav ning sisaldab faktivigu. Positsioneerides loo rikaste edetabeli kõrvale, annab see põhjendamatu värvingu Äripäeva poolt rikkaimaks valitud inimese mainele ning kogu BLRT Grupile.
    Artikli fookuses on erimeelsused kaitseministeeriumiga renditasu suuruse üle, kellele kuulunud osa, veidi üle 10%, terminalist Dekoil rentis. Vastab tõele, et Dekoil soovis renditasu vähendamist, tuginedes võlaõigusseadusele seda teha juhul, kui oluliselt muutub majanduskeskkond. Usume siiralt, et Eestis oli majanduskriis ning et transiiditurg on märkimisväärselt langenud. Ning et seetõttu on renditud vara turuväärtus oluliselt langenud. Seda kinnitab ka RKASi juulis korraldatud Dekoili renditud vara enampakkumine, mille tulemusena kujunes vara maksumuseks vaid 6 miljonit krooni. Seega on kaitseministeeriumi küsitud renditasu 6 miljonit krooni aastas, mis võrdub kogu vara maksumusega, ebaõiglane. Kes üüriks korteri, mille aasta üüritasu võrdub korteri maksumusega, millele lisandub veel investeerimiskohustus?
    Kuna renditasu suhtes kokkuleppele ei jõutud, siis arutab küsimust kohus, mis ongi erimeelsuste lahendamise koht. Meile arusaamatul põhjusel serveerib Äripäev pöördumist kohtusse kui taunimisväärset tegevust üksnes põhjusel, et vaidluse osapooleks on riik.
    Avaldatud materjal on eksitav, sest võrdleb võrreldamatut ning presenteerib BLRT Gruppi vastutavana ka perioodide eest, kui naftaterminal veel BLRT koosseisus ei olnud. Näiteks väide "kohtuvaidluse käigus selgus huvitav fakt: kui Dekoil maksis aastas renditasu ministeeriumile 6,1 miljonit krooni, siis rentis ta seda edasi enam kui 23 miljoni eest" pärineb aastast 2004 - BLRT Grupp omandas poole Dekoilist alles 2005. a detsembris.
    Asjakohane olnuks märkida, et 2004. a ei renditud edasi mitte ainult kaitseministeeriumile kuuluvat ala, vaid kogu terminali tervikuna, kuhu Dekoil investeeris üle 300 miljoni krooni. Teisisõnu on Äripäeva artiklist jääv mulje, et 23 miljonit krooni renditasu on teenitud kaitseministeeriumile kuuluva vara edasirentimisest, eksitav.
    Lisaks jätab artikkel ja selle pealkiri "Rikkaim üritab äririski riigi kanda lükata" mulje, nagu omaks BLRT Grupp ja Fjodor Berman isiklikult tervet Dekoili, mis ei vasta tõele. BLRT Grupile kuulub terminalist pool ja Berman ei ole BLRT Grupi ainuomanik.
    Lükkame ümber ka kaks väidet: 1. Hr Bermanile ei ole ükski partei mitte kunagi teinud ettepanekut kandideerida valimisnimekirjas; 2. Sergei Melnikov ei kuulu BLRT Grupi omanikeringi.
    Autor: Anu Hallik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.