Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
AHK juht: Eesti sobib välisettevõtjaile küll
Suures plaanis pole aga olukord kaugeltki mitte nii hull kui teistes endistes liiduvabariikides. Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) konjunktuuribaromeeter näitab koguni, et 93 protsenti Eestis aktiivsetest Saksa firmadest oleks nõus Eesti uuesti asukohamaaks valima. Ühtlasi on Eesti Saksa ettevõtja jaoks atraktiivsem kui teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.
"Põhiliseks eelduseks investorite tulekule jäävad usaldusväärsed ettevõtlust toetavad raamtingimused. Vastupidiselt mõnedele teistele arvamustele on need Saksa ettevõtjate arvates Eestis olemas. Probleemseks jäävad eelkõige läbikäimine ametkondadega, avalike konkursside tingimused ning juurdepääs riiklikele ja ELi toetustele."
Diale-Schellschmidt möönab, et avaliku sektoris asetleidnud kärped on mõjutanud Eesti ametkondade tegutsemise efektiivsust. "Tihti jääb riigiametnikel ja avaliku teenistuse töötajail taotluste hindamisel puudu vajalikust kogemusest - eriti mis puudutab keerukaid juhtumeid. Selle tulemuseks on kohati ülemäära kaua kestvad protseduurid, mis eriti välismaistele ettevõtetele ja investoritele võivad tunduda ametkondliku suvana."
Alahinnata ei saa ka tugevaid sotsiaalseid ja informaalseid võrgustikke, mis on nii Eestis, Lätis kui ka Leedus suurema tähtsusega kui paljudes teistes Euroopa riikides.
"Välisettevõtjatele on seetõttu võrreldes koduturuga mõnikord raske leida kontakti nende võrgustikega, et siis omakorda leida ja kultiveerida kontakte kohalike ettevõtjate ja institutsioonidega," ütles Diale-Schellschmidt.
Autor: Katri Soe-Surén