Seppo Saario võttis kriisi rahulikult

Saario tegi Tallinnas investeerimismessil Rahakompass presentatsiooni, vastas arvukate investeerimishuviliste ja fännide küsimustele ja andis Äripäevale intervjuu. Viimasel ajal ei ole oma karjääri vältel umbes 200 presentatsiooni teinud mees enam sagedane esineja ja ka intervjuusid annab ta haruharva.

Tema põhisõnum oli, et ärge ainult töötage raha nimel, vaid pange raha (investeerides) tööle ka enda heaks.

Ta tõi näite ühest Soome multimiljonärist. 2006. aastal 99aastasena surnud Eino Jutikkala oli ajalooprofessor, mis ei ole just teab mis kõrgelt tasustatav töö. Tegu oli kokkuhoidliku inimesega, kes ei kulutanud kogu teenistust, vaid säästis osa ja ostis säästude eest aktsiaid. Surres oli tema portfelli väärtus 22 miljonit eurot. Tema aastane dividenditulu oli miljon eurot.

Saario ütles, et tavaliselt jõuavad sellises suurusjärgus varanduseni ettevõtjad, kuid pikaajalise aruka investeerimise tulemusena sai ka majandusajalugu uurinud professor multimiljonäriks. Ta ostis Helsingi börsilt omas valdkonnas turuliidrite aktsiaid. Headel aegadel sai ta vähem aktsiaid, halbadel aegadel rohkem. Ta investeeris ettevõtetesse, mis maksid dividendi. Kuna ta ainult ostis ja ei müünud, ei pidanud ta makse maksma. Kuna ta ostis aktsiaid, mitte ei investeerinud fondide kaudu, olid tema kulud väiksed.

Saario võttis finantskriisi külma kõhuga. Ta ei läinud rahasse, vaid hoidis aktsiaid. Erinevalt Jutikkalast ta vahel ka müüb aktsiaid. Kuid liiga palju meelelahutust ta investeerimisest ei otsi, kuna meelelahutuse otsijate tootlused kipuvad jääma kesiseks. Ja erinevalt professorist ei ole Saario nii kasin rahakulutaja. "Ma tahan ka tegeleda hobidega, reisida, mängida golfi," ütles ta.

Saario toonitas, et aktsiaid tasub otse osta, mitte investeerida fondiosakute kaudu, kuna sellisel juhul makstakse pika aja jooksul fondijuhtidele tasudeks ära oluline osa saadavast tulust. Tema portfell koosneb valdavalt Soome aktsiatest. Kokku on tal umbes 30 aktsiainvesteeringut ja mõned USA börsil kaubeldavate fondide osakud.

Viis protsenti Saario portfellist moodustab kuld. Kulda omab ta kolmes vormis - müntides, kullakangides ja börsil kaubeldavas fondis. "Hajutan ka siin riske," ütles Saario.

Kulda on ta ostnud mitmes jupis, alustades viis aastat tagasi. Ta ei usu, et kulla hind alla kukub, kuna see liigub USA dollarites tõusvas joones. Tavaliselt hakkab tõusude lõppfaasis hind kerkima püstloodis, kuid seda ei ole kulla hinna puhul märgata. Kulla hind eurodes on olnud palju rahulikum. Kui vaadata, mida keskpangad teevad, siis on tugevad sümptomid, et mingil hetkel võib tekkida hüperinflatsioon.

Saario ei taha sattuda olukorda, kus ta magab maha parimad kuud börsil. Kui üks dollar oleks investeeritud S&P 500 indeksisse, oleks see 1925.-2005. aastani ehk 80 aastaga kasvanud 2658 dollarile. Kui samal ajal oleks oldud aktsiatest väljas 39 parimat kuud, oleks investeering kasvanud kõigest 18 dollarile.

Paljud on Saario käest küsinud, kas Nokia aktsia tõuseb tagasi 60 eurole. Tema seda ei usu, kuna esiteks ei tõuse sageli aktsiad tagasi kunagisele tipptasemele ja teiseks ei tea ta, kes on järgmise põlvkonna mobiiltelefonide turuliider.

Elcoteqi kohta tunnistas Saario, et see aktsia ei ole enam tema jälgimisnimekirjas, kuna ettevõte turuväärtus on liiga väike. Soome metsa- ja paberitööstuse kohta ütles ta, et see sektor on hirmus palju ja pikaajaliselt kannatanud. Küsimusele, kumb ettevõte on finantsiliselt tugevam - UPM-Kymmene või Stora Enso -, vastas ta, et UPM-Kymmene on tugevam.

Eesti aktsiaturul oli Seppo Saario esimeseks investeeringuks Hansapanga aktsia. Vahepeal oli ta ka teiste börsifirmade aktsionär, kuid viis aastat tagasi müüs ta kõik Eesti aktsiad maha.

Nüüd tegi ta põhjaliku presentatsiooni Eesti aktsiate kohta. "Teile tuleb seoses eurole üleminekuga palju uusi välisinvestoreid," ütles Saario. Tõenäoliselt ostavad nad vaid ehk paari suurema turuväärtusega ettevõtte aktsiaid.

Saario on suures vaimustuses Tallinkist. Dividendi ettevõte ei maksa ja kaelas on suur laenukoormus, kuid nad võtsid üle Silja Line'i ja tõusid turuliidriks. Tallinkil on väga hea potentsiaal, kuid nad vajavad aega. Praegu teenivad Tallinki pealt pangad, paari aasta pärast aga aktsionärid. Tallinki aktsia tegi tugeva tõusu, kuna ettevõte vähendas laenukoormust analüütikute ootustest enam.

Eestist meeldib Saariole ka Merko Ehitus, mis on üks väheseid ettevõtteid, mis on börsil peaaegu algusest peale. Väga hea juhtkonna ja korraliku turuosaga Tallinna Kaubamaja aktsia on samuti soosik . Kasiinondusest teab Saario, et Las Vegases teenivad ettevõtted sellega raha ja Olympic peaks ka sellega hakkama saama.