Firmade annetused riigikogus kaalumisel

"Kui firmad võiksid annetada, siis ma teeksin firma alt rohkem annetusi kui ise. Võimalik, et kaaluksin siis lisaks Reformierakonnale mõne muu erakonna toetamist," märkis ASi Esma Vara omanik Ralf Õng. Olen rohkem parempoolsete poolt, lisas ta.

Õng sõnas, et juriidilise isikuna partei toetamine oleks annetajale odavam. "Muidu läheb see eraisiku kontolt ja peab tulumaksu maksma. Ma arvan, et siis hakkaks ka rohkem annetusi tulema, kõik erakonnad võidaksid sellest," lisas ta.

Ka osa riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmetest leidsid, et olukord era- ja juriidiliste isikute annetustega võiks muutuda, märkis komisjoni esimees Väino Linde. "Otsustame selle 8. novembri komisjoni istungil. Mina isiklikult ei näe põhjust, et juriidilised isikud võiksid hakata tegema erakondadele annetusi," rääkis ta.

Poliitikud tahavad parlamendi juurde asutada spetsiaalse komisjoni, mis kontrolliks parteide rahastamist. "Seni oleme arutatud, et komisjon tuleb ikkagi riigikogu kantselei juurde, ning tegelesime komisjoni ülesannete ja tema tegevuste määramisega. Plaanime, et komisjonil oleks õigus teha erakondadele vastavaid ettekirjutusi," sõnas Linde.

Linde sõnul soovib põhiseaduskomisjon, et uuel organil oleksid tõsisemad võimalused erakondadega tegeleda, ja see on ka põhjus, miks komisjoni ei peaks kuuluma riigikogu liikmed, vaid erakondade määratud esindajad.

Õnge kinnitusel ei tohiks parteide rahastamist kontrolliva komisjoni liikmed olla erakondadega seotud.

"Kui keegi hakkab aruandeid kontrollima, siis kindlasti muutuvad erakonnad eeskujulikumaks. Muidugi sõltub, kui palju on kontrollijal õigusi, mida ta võib teha ja kontrollida. Ei usu aga, et sellest annetajaid vähemaks jääb," rääkis ta.

Õng annetas eelmise aasta teises kvartalis Reformierakonnale pool miljonit krooni, olles sel perioodil partei suurim toetaja.

Äripäev nõudis eilses juhtkirjas, et parteide rahaasju peaks kontrollima maksimaalselt suur hulk inimesi. Seda on väga lihtne teha, kui muudame erakondade aruandluse täiesti avalikuks.

Hinnanguliselt liigub vähemalt pool erakondade toetussummadest just avalikkuse eest peidetuna. Levinud on käitumine, et osa raha annetatakse ametlikult deklareerides ning teine osa skeeme kasutades, et toetaja isik ning toetussumma jääks saladusse.

Kuna parteide edu üks alustala on kasutatava raha hulk, pole praegune Eesti poliitiline eliit väga huvitatud sellest, et osa nende rahaallikaid ära kuivaks. Seetõttu ei toimu parteide vahel ka sisulist diskussiooni, näiteks energeetika, majanduse või hariduse teemadel.

Räägitakse küll paljusõnaliselt, mida tuleks ja peaks olukorra muutmiseks ette võtma, kuid seadusemuudatused kopitavad riigikogus ning poliitikute poolt väljapakutud lahendused rahaasjade kontrollimiseks on pelgalt kosmeetilised. Kui tahetakse JOKK-skeeme, siis saab neid ka edaspidi lihtsalt teha.

Flirt poliitiku ja ärimehe vahel võib lihtsalt viia korruptsioonini ning sealt poliitikul enam tagasiteed pole. Kui tõsiselt te võtaksite ausa näoga telekaamerasse vaatavat poliitikut, kui teaksite, et ta on erakonna kontorisse viinud kilekotiga ettevõtjate deklareerimata sponsorraha, saades ise summalt vahendusprotsendi?