Hinnatõus surub kõvasti kahvlisse

Värske Äripäeva kaanelugu räägib, et üleilme toorainete hinnatõus on kõvasti kahvlisse surumas ka Eesti ettevõtjaid - kes hindu ei tõsta, on suremisele määratud, kes tõstab, ei pruugi ka ellu jääda.

Äripäeva arvates toob tooraine kallinemine suure tõenäosusega meile lähitulevikus veel ühe ümberkorralduste laine turul, sest ettevõtted, kes ei suuda toime tulla, peavad pillid kotti panema.

Miks me nii arvame? Kuna Eesti on avatud majandusega riik, mõjutavad maailmaturul rekordeid löövad toorainehinnad suurel määral nii meil tegutsevate ettevõtete käekäiku kui ka tarbijahinnaindeksit.

Tagajärjeks ongi, et ettevõtted on nurka surutud, sest nõudlus, eriti kodumaine, ei ole hinnatõusuga sammu pidanud ning tootjad-müüjad peavad tõstma hinda, kuid tarbijal pole raha.

Tõsi, artiklis sõna saav majandusteadlane Andres Arrak arvab, et hinnatõus tuleneb suuresti kartellilepetest, me turu väiksusest ja tõsiseltvõetava konkurentsi puudusest, ja tooraine hinnatõus jäetakse lihtlabaselt lõpptarbijale maksta. Jah, makromajanduslikult on Arrakul õigus. Olukorras, kus siseturg ei kasva ja uut raha (pankadest) sisse ei voola, ei tohiks üldist hinnatõusu olla. Et kui keegi suudab hinda tõsta, siis teine peaks saama selle võrra vähem, sest raha hulk turul ju ei suurene.

Äripäeva arvates on hinnatõusu põhipõhjus ikkagi tooraines, mil omakorda mitu põhjust: 1) investorid ei usalda valuutasid (eriti USA dollarit), sest keskpangad trükivad raha pidevalt juurde, vara aga juurde ei teki ja seetõttu vara hind suhtena rahasse tõuseb; 2) Hiina-suunaline väga kiire nõudluse kasv.

Mis siis saab? Tarbija jaoks tähendab see vaid üht - elu läheb üha kallimaks. Tarbija peab hakkama rohkem valima, mida osta, sest enam ei konkureeri kaubad ainult sektorisiseselt, vaid lausa üle sektori piiride. Et kui toidukaubad kallinevad, siis tõenäoliselt jääb tarbija ostukorvis küll piima-leiva kogus samaks, kuid väheneb kommi-, singi- ja juustukogus. Sest inimestel on endiselt igas kuus sama palju raha kulutada, palgad ei ole ju kasvanud. Seega peab tarbija valima ja siin võib näiteks kurgi hinna tõus tähendada ka oma autoga mõne kilomeetri vähem sõitmist.

Mis ettevõtjaist tuleval aastal saab, on üsna äraarvamatu - ühest küljest on edasist hinnatõusu raske uskuda, sest meil lihtsalt pole raha, millega inflatsiooni kütta. Raha hulk turul ju ei suurene, vähemalt lähitulevikus - palgad ei tõuse ja pankade laenujääk on nullis, st makstakse tagasi enamgi, kui välja antakse. Samas jah, toorainehinnad tekitavad inflatsiooni, mis peaks veidike suurendama ettevõtete käivet-kasumit, mis omakorda võiks väikese nihkega kajastuda ka palgas. Kuid kuna on teada, et vähemalt eraettevõtetes on kulud ammuilma miinimumini kärbitud, siis mis võimalusi peale hinnatõusu veel jääb?

Autor: ÄP