Sealiha teekond eilsest tänasesse

Kampaaniaid on igasuguseid. Söögikampaaniad on muudega võrreldes väga inimsõbralikud. Portaali eestimaitsed.com taha koondunud inimesed korraldavad juba teist korda kodumaist toitu väärtustavat restoraniüritust: eelmisel aastal oli november räimekuu, nüüd siis sealihakuu, kusjuures au sees on siga ninast sabani.

Kampaaniaga on liitunud 24 söögikohta, nii restorani kui ka pubi. Meie sealiha väärtustamiseks on appi võetud Belgia õlled ja road nendega kokku sobitatud. Lähemalt saab ürituse kohta leida infot lehelt eestimaitsed.com.

Ribe sealihal põhinev erimenüü sai kampaania toiduhindajatelt kõige rohkem punkte. Lisaks on Ribe koduleheküljel spetsiaalmenüü kenasti kirjas (mida ei saa kahjuks kõigi osalejate kohta ütelda), seepärast valisingi Ribe sealihaga taastutvumise kohaks.

Eelroaks olid muidugi sült ja pasteet, Eesti köögi alustalad. Ainult sült oli tegelikult keeleterriin ning tarretist-pasteeti õilistasid banaani-koriandrisorbett ja mädarõikavaht.

Lauakaaslane, kellel maitsemälus veel kodutalu süldid-pasteedid, kiitis eheda värske sealiha maitset, mis Ribe süldilaual tooni andis ja mida ta mujal kui oma talusea peietel pole kohanud. Pasteet oli erakordselt hõrk ja õrn, tarretis delikaatne ja graatsiline, kui lüüriliseks minnes ka mitte-kulinaarsed kategooriad sisse tuua.

Seapraad koosnes kahest osast: vanast heast rasvatriipudega küljetükist ja noobli linnulihatäidisega sisefileest. Lisandiks oli kõige erilisem leib, õieti leivaroog, mida olen näinud - leiva-fondant ehk voolava sisuga leivavorm. Prae maitsetega sobitus Belgia Chimay Blue õlu, pakkudes toredale seale kõike, mida ühel heal joogil pakkuda on.

Kui meie sealiharoogade tulevik on selline, nagu visioneerib Ribe, on Eestil potentsiaali kuulsaks gurmeemaaks saada.

Ka mittesealiharoad olid Ribes vanal heal tasemel. Kitsejuusturavioolide ja kuivatatud tomati kastme maitse oli täpselt balansseeritud, intensiivne ja meeldejääv. Espresso oli tuline ja suurepärase kvaliteediga ning selle juurde sai paar käsitöökommi - just sellised pisikesed maiused, millest lõuna lõpetuseks piisab.

Ribe teenindus on algusest peale silma paistnud tavapäratult normaalse suhtlemisega. Sealsed teenindajad pole töötegemiseks ära õppinud mingit veidrat erikeelt koos kangete kommetega, vaid räägivad nii, nagu toredad inimesed toredate inimestega ikka.

Ehteestilikult kardan nüüd ka mina, et kiitust saab liiga palju. Seepärast ei peatu ma pikemalt ei Ribe veinikaardil ega lõunapakkumistel, ei nende diskreetsel disainil ega sama diskreetsetel hindadel. Küll aga jään ootama põhjust (sobib ka suvaline ettekääne), et saaks tagasi minna.