• Jaga lugu:

    Vikerkaarevärvid ja kuldne sära

    Kui uuel aastal euro kasutusele võetakse toob see teenindussektoris töötajale pinevaid tööpäevi ning peamurdmist – on see nüüd päris või mängu-euro?

    Varajasel esmaspäeva hommikul on Prisma Peremarketi kontorisse Mustamäel kogunenud trobikond vahetuse vanemaid ja kassapidajaid, kellele ettevõtte klienditeeninduse juhataja Kaire Nurk eurode koolitust teeb. Kui alguses valitseb ruumis esmaspäevahommikuselt ja eestimaiselt lörtsine vaikus, siis paberrahade kotist väljavõtmisel saabub elevus. Töötajad uudistavad eurosid ja arutavad omavahel asju sosinal.
    "Euro rahatähe paber on puuvillast," lausub Nurk. Töötajad uurivad seepeale rahatähti veel uudishimulikumalt ja noogutavad asjalikult. Ühte 500eurost rahatähte käes hoidev Prisma töötaja hüüatab: "Meie seda nagunii ei näe!". Tõenäoliselt maksavad inimesed rohkem müntides või pangakaardiga.
    Kui esmapilgul tundub mõte euroraha koolitusest veidi huumorina, siis lähemal vaatlusel selgub, et tegemist on tõsise tööga. Rahatäht on kaunistatud kõikvõimalike märkidega, mis igaüks erineval moel sümboliseerib ELi riikide ühenduskohti või kujutab endast mõnda raha turvaelementi.
    Eurol on peal kõikvõimalikud tähed ja kallutades nähtavale ilmuvad vikerkaarevärvilised ringid, reljeefsed ja helendavad märgistused, mis töötajates segadust tekitavad. "Euroraha võltsingu avastamisel on parimaks abimeheks  sõrmed ja silmad," lausub Nurk ja töötajad libistavad sõrmedega üle vikerkaarevärviliste ringikestega rahatähtede.
    Kui sularaha "õigsuse" tuvastamine tundub esmapilgul keeruline, siis müntide osas on pilt selgem. Üleüldise mündikõlina saatel katsutakse münte ning proovitakse nende parimat käsitsemisnurka. "Käsi hakkas sügelema," märgib itsitades üks kassatöötaja ja lisab: "Ilmselt seepärast, et raha tuleb." Üldiselt münte väga ei võltsita, teab Kaire Nurk märkida.
    Uudistavad pilgud rahunevad mõne aja pärast siiski veidi, kui koolitusruumi tuuakse vaatamiseks uus rahatuvastamise masin, mis peaks võltsitud rahatähed automaatselt kindlaks tegema. Need pannakse igasse kassase. Lisaks tulevad ka uued mündilugejad ja sedelilugejad. Kõik maksab kinni Prisma ise.
    "Eurole üleminekuga seotud kulude suurusjärk on pea kaks miljonit krooni," märgib Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas.
    Eurorahale üleminek toimub 31. detsembri keskööl, peale mida on kaks nädalat paralleelselt kasutusel kaks raha. Prisma teenindustöötajatele tähendab see sel aastavahetusel tavapärasest pikemat tööpäeva. "31. detsember tuleb seekord kindlasti veel töisem kui tavaliselt," kinnitab Nurk.
    Kuidas tunda ära võltsitud euro?KATSU sõrmedega reljeeftrükki pangatähe pinnal. Tõmba küünega õrnalt üle reljeefse paberi. Pangatähe paber on katsudes krobeline ja tugev, mitte pehme ja sile.
    VAATA(hoides pangatähte vastu valgust)•vesimärki•turvaniiti
    KALLUTA
    •hologrammi•kuldset riba ja muutuva värviga nimiväärtust(pangatähe tagaküljel). Pangatähte kallutades ilmuvad vikerkaarevärvilisel taustal vaheldumisi nähtavale pangatähe nimiväärtus ja euro sümbol.
    Pangatähtedel on kohati kasutatud mikrokirjas teksti:
    •0,8 mm suurust kirja saab üldjuhul lugeda abivahendeid kasutamata; 0,2 mm suurune kiri on loetav suurendusklaasi abil.•Ehtsal rahatähel kasutatav mikrokiri on alati selgelt nähtav, mitte hägune.Pangatähe paber ei helendu.Nähtavale ilmuvad paberis olevad punased,sinised ja rohelised kiud.Euroopa Liidu lipp paistab rohelisena ja selle tähed oranžina.
    MIDA TEHA VÕLTSIMISKAHTLUSEGA PANGATÄHEGA?(klienditeenindajatele suunatud)
    •Ära lasku kliendiga vaidlusse.•Kui on olemas jälgimiskaamera, lülita see tööle.•Võta ühendust ülemuse või turvatöötajaga.•Kui võimalik, ära tagasta rahatähte kliendile, vaid anna talle selle vastu kviitung.•Püüa vältida kliendi lahkumist.•Ära siiski püüa klienti lahkumisel takistada.•Võta ühendust politseiga.•Anna võltsimiskahtlusega pangatäht üle oma ülemusele või turvatöötajale.
    Foto: Andres Haabu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.